09.12.2012
28, Põltsamaa, Estonia
Mõtle,kui sa ärkaks hommikul üles, jooksid hommikukohvi, peseksid
hambad, sööksid, vaataksid televiisorit, teadmata, et see hommik on su
elu viimne… Kui sa paneksid teleka kinni ja keegi helistaks sulle,
teadmata, et see on su viimane kõne, mille sa elus vastu võtad.
Läheksid oma poisiga välja, vaidleksid temaga, teadmata, et see on sinu
viimane vaidlus.Vihastaksid tema peale ja lahkuks, lausudes “ma vihkan
sind”, kuigi sa seda ei mõelnud, teadmata, et see jääb su viimaseks
hüvastijätuks. Vaataksid talle silma ja näeksid, et neis valitseb
kurbus, kuid ei hooliks sellest, teadmata, et see on viimne kord näha
tema silmi. Läheksid sõbra juurde, teadmata, et see jääb su elu
viimseks külaskäiguks. Ta kutsuks su mere äärde ja sa läheks, teadmata,
et see on su viimane kord näha mere sillerdavaid laineid, kuid sa ei
peatuks, et seda vaadata, vaid läheksid edasi. Sammuksid mööda
inimtühje tänavaid, et jõuda sinna, kuhu viib su eesmärk, vaatamata
enda ümber olevat ilu. Astuksid edasi, et jõuda kiiremini, teadmata, et
see jääb su viimaseks sammuks. Paneksid jala autotee kivisele pinnale
ja vaataksid paremale, näeksid lähenevat suure kiirusega autot, kuid sa
ei astuks sammu tagasi, teadmata, et see auto purustab su… Juba
tunneksid valu, mida tekitas auto ja sinu kokkupõrge, kuid sa loodad,
teadmata, et see jääb su viimaseks hetkeks siin maapealses elus.
Tunned, et enam ei jaksa ja valu tugevneb, vaataksid enda ümber
jooksnud, naeruväärselt sind päästavaid inimesi, teadmata, et see jääb
su viimseks silmapilguks… Siis suleksid silmad, vaid kuuleksid
inimeste karjeid ja kedagi hüüdvat sinu nime, sa teaksid, et see on
see, keda sa siin ilmas kõige rohkem armastad, kuid sa ei tea, et see
jääb su viimaseks heliks, mida kuuled. Tunned poisi pisaraid sinu näole
kukkuvat, kuid sa ei tea, et need jäävad viimaseks tundeks, mida sa
tunned. Suudad veel pigistada silmi ja tunned, kuidas su enda silmist
langeb näole külm pisar… Ja sa teaksid, et see jääks su viimaseks
pisaraks, mida sa eales nutad. Ja sa sureks.
VÕI?
Mõtle,
kui sa ärkaks hommikul üles, jooksid hommikukohvi, peseksid hambad,
sööksid, vaataksid televiisorit, teadmata, et see hommik on su elu
viimne… Kui sa paneksid teleka kinni ja keegi helistaks sulle,
teadmata, et see on su viimane kõne, mille sa elus vastu võtad.
Läheksid oma poisiga välja suudleksid teda, teadmata, et see on su elu
viimne suudlus. Võtaksid talt käest kinni ja naerataksid, teadmata, et
see on su elu viimne naeratus. Jätaksid temaga hüvasti, teadmata, et
see jääbki teie viimaseks hüvastijätuks. Laseksid päikesel paitada oma
kiirtega oma nägu, teadmata, et see on su viimane kord näha päikest.
Sõber kutsuks su mere äärde ja sa naudiks mere sillerdavat hõbelust,
teadmata, et see on su viimne kord näha merd. Astuks autoteele,
hingaksid sisse puhast õhku, teadmata, et see jääb su viimseks sammuks.
Näeksid paremal sinu poole kihutavat autot, teadmata, et see jääb su
viimseks eluhetkeks. Ning juba tunneksid valu, mida tekitas sinu ja
auto kokkupõrge, teadmata, et see jääb sinu viimseks korraks siin ilmas
tunda valu. Tunneksid, et kõik saab kohe-kohe läbi ja tunned kaasa
inimestele, kes sinu elu üritavad kõige hinna eest päästa, teadmata, et
sind õieti enam pole. Suleksid silmad ja kuuleksid inimeste karjeid ja
kedagi, kes lausub su nime kõige armastavamalt, teadmata, et sind enam
õieti pole. Tunned, kuidas tema pisarad sinu näole kukuvad, kui ta su
pea sülle haarab, teadmata, et sind enam õieti pole. Suudad veel teha
viimse liigutuse, naeratada, et ta teaks, et kõik on hästi ja sa teaks,
et see jääks su viimseks liigutuseks, mida sa elades teed. Ning sind
poleks. Sa sureks.Igaveseks…
Kui me elaks igat päeva
nagu see oleks meie viimne, kui me ei karjuks, vihastaks, teeks kurvaks
ennast ja inimesi, kellest me hoolime, kui me naudiks igat hetke, igati
tuulepuhangut ja igat vihmapiiska, siis võib-olla, ainult võib-olla,
oleks kõik hästi ja me lahkuks, naeratus näol, et öelda:”Kõik on
hästi!”:)) .oke
hambad, sööksid, vaataksid televiisorit, teadmata, et see hommik on su
elu viimne… Kui sa paneksid teleka kinni ja keegi helistaks sulle,
teadmata, et see on su viimane kõne, mille sa elus vastu võtad.
Läheksid oma poisiga välja, vaidleksid temaga, teadmata, et see on sinu
viimane vaidlus.Vihastaksid tema peale ja lahkuks, lausudes “ma vihkan
sind”, kuigi sa seda ei mõelnud, teadmata, et see jääb su viimaseks
hüvastijätuks. Vaataksid talle silma ja näeksid, et neis valitseb
kurbus, kuid ei hooliks sellest, teadmata, et see on viimne kord näha
tema silmi. Läheksid sõbra juurde, teadmata, et see jääb su elu
viimseks külaskäiguks. Ta kutsuks su mere äärde ja sa läheks, teadmata,
et see on su viimane kord näha mere sillerdavaid laineid, kuid sa ei
peatuks, et seda vaadata, vaid läheksid edasi. Sammuksid mööda
inimtühje tänavaid, et jõuda sinna, kuhu viib su eesmärk, vaatamata
enda ümber olevat ilu. Astuksid edasi, et jõuda kiiremini, teadmata, et
see jääb su viimaseks sammuks. Paneksid jala autotee kivisele pinnale
ja vaataksid paremale, näeksid lähenevat suure kiirusega autot, kuid sa
ei astuks sammu tagasi, teadmata, et see auto purustab su… Juba
tunneksid valu, mida tekitas auto ja sinu kokkupõrge, kuid sa loodad,
teadmata, et see jääb su viimaseks hetkeks siin maapealses elus.
Tunned, et enam ei jaksa ja valu tugevneb, vaataksid enda ümber
jooksnud, naeruväärselt sind päästavaid inimesi, teadmata, et see jääb
su viimseks silmapilguks… Siis suleksid silmad, vaid kuuleksid
inimeste karjeid ja kedagi hüüdvat sinu nime, sa teaksid, et see on
see, keda sa siin ilmas kõige rohkem armastad, kuid sa ei tea, et see
jääb su viimaseks heliks, mida kuuled. Tunned poisi pisaraid sinu näole
kukkuvat, kuid sa ei tea, et need jäävad viimaseks tundeks, mida sa
tunned. Suudad veel pigistada silmi ja tunned, kuidas su enda silmist
langeb näole külm pisar… Ja sa teaksid, et see jääks su viimaseks
pisaraks, mida sa eales nutad. Ja sa sureks.
VÕI?
Mõtle,
kui sa ärkaks hommikul üles, jooksid hommikukohvi, peseksid hambad,
sööksid, vaataksid televiisorit, teadmata, et see hommik on su elu
viimne… Kui sa paneksid teleka kinni ja keegi helistaks sulle,
teadmata, et see on su viimane kõne, mille sa elus vastu võtad.
Läheksid oma poisiga välja suudleksid teda, teadmata, et see on su elu
viimne suudlus. Võtaksid talt käest kinni ja naerataksid, teadmata, et
see on su elu viimne naeratus. Jätaksid temaga hüvasti, teadmata, et
see jääbki teie viimaseks hüvastijätuks. Laseksid päikesel paitada oma
kiirtega oma nägu, teadmata, et see on su viimane kord näha päikest.
Sõber kutsuks su mere äärde ja sa naudiks mere sillerdavat hõbelust,
teadmata, et see on su viimne kord näha merd. Astuks autoteele,
hingaksid sisse puhast õhku, teadmata, et see jääb su viimseks sammuks.
Näeksid paremal sinu poole kihutavat autot, teadmata, et see jääb su
viimseks eluhetkeks. Ning juba tunneksid valu, mida tekitas sinu ja
auto kokkupõrge, teadmata, et see jääb sinu viimseks korraks siin ilmas
tunda valu. Tunneksid, et kõik saab kohe-kohe läbi ja tunned kaasa
inimestele, kes sinu elu üritavad kõige hinna eest päästa, teadmata, et
sind õieti enam pole. Suleksid silmad ja kuuleksid inimeste karjeid ja
kedagi, kes lausub su nime kõige armastavamalt, teadmata, et sind enam
õieti pole. Tunned, kuidas tema pisarad sinu näole kukuvad, kui ta su
pea sülle haarab, teadmata, et sind enam õieti pole. Suudad veel teha
viimse liigutuse, naeratada, et ta teaks, et kõik on hästi ja sa teaks,
et see jääks su viimseks liigutuseks, mida sa elades teed. Ning sind
poleks. Sa sureks.Igaveseks…
Kui me elaks igat päeva
nagu see oleks meie viimne, kui me ei karjuks, vihastaks, teeks kurvaks
ennast ja inimesi, kellest me hoolime, kui me naudiks igat hetke, igati
tuulepuhangut ja igat vihmapiiska, siis võib-olla, ainult võib-olla,
oleks kõik hästi ja me lahkuks, naeratus näol, et öelda:”Kõik on
hästi!”:)) .oke
40 views
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!