purpurpunane's blog
"Kuula vaikust igalpool, see on kõige lihtsam viis olla olevikus. Isegi kui sind ümbritseb müra, on selle taga ja müra vahel alati kusagil vaikus."
Igast päevast tuleb loota-sünnib väike ime, tuleb kauniks imetleda iga väiksem õis. tuleb juba hommikuti hajutada uduvine, , siis sünnib päev mis päikest täis!!
Märka, kuidas tuul rohukõrsi painutab, et leida üles nende vahele peitu pugenud päike. Mõtle, mis sõnum võiks sellel sinu jaoks olla.
1.Ütle kas süda ei ole siis meri täis tunnete uppuvaid laevu
kas ei ole ta põld, kuhu rõõmude teri külvame lõigates vaevu.
Tärkas lilli seal, kuhu Su pisaraid nõrgus,
tuul julgustav juukseid Sul silus
kaardub öö kohal tähtede helendav kõrgus.
Elada siiski on ilus.
2.Ütle kas hing ei ole siis tuul, mida täis on me laevade puri.
Selles tuules Su laev lendab kiirelt kui luul
lahkus hing - tuul Su purjedes suri.
Lendab tähti me ümber, igal oma on jutt, öösel ilmade kõlab koraal.
Kuni hetkis on ulma, unusta rutt.
Proovi elada enne siin maal.
3.Ütle kas elu ei ole…
Sääl, kus aianurk,
Kord istutas üks mees roosi ja kastis teda hoolsalt
Veidi enne õitsema hakkamist uuris ta roosi lähemalt-
ta nägi õiepunga, mis oli kohe-kohe puhkemas aga nägi ka okkaid…
ning siis arutles omaette –
kuidas üldse saaks imeline lill tulla sellisest taimest, millel on niipalju okkaid?!
Sellest mõttest kurvastatuna lõpetas ta roosi kastmise.
Ja just enne, kui roos oleks avanenud… lill närbus…
*
Nii on ka inimestega.
Igas inimese on selline Roos,
mille istutas Jumalik Olemus keset meie ‘eksimuste okkaid’.
Aga vaadates endasse, näevad paljud inimesed vaid oma okkaid.
Oleme sageli meeleheitel, et mitte midagi head ei saa meist tulla.
Ja nii me loobume sellegi kastmisest, mis meis on hea.
Ja nii see Hea närtsib…
Kui Sul on mõni tuttav, kes tihtipeale haletseb end kõva häälega, kui kehvasti tal küll kõik on ja inimesed teda ära kasutavad, siis tegelikkuses on nii, et ühe näpuga näitad sa kõigi teiste suunas, kuid ülejäänud näpud näitavad Sinu enese suunas. Negatiivne teine sõber, kes ka veel päris hästi seda positiivse elu loomise mõtet veel ei teadvusta, parastab, et näed sarjad siin teisi, aga ise oled hoopis selline nagu siin halad. Tegelikkuses need teised näpud on suunatud inimese enese suunas, et iseend leida ja mõelda, miks selline ollakse ja miks enesele halba tehakse.
Kui Sa kellegi peale solvud, siis ega see…
Päevad on nagu inimesed: eemalt vaadates ühenäolised, kuid lähemalt uurides eriilmelised ja kordumatud. Päikesepaistelised värvikirevad kevad- ja sügispäevad on elurõõmsate, südamlike inimeste sarnased, kellega kohtumine jääb kauaks ajaks meelde. Tavaliste nädalapäevade seast tõusevad nad üle aegade esile, andes elule mõtte ja sisu.