Kasvades õpime, et isegi see üksainus inimene, kes ei tohiks meid kunagi alt vedada, teeb seda ilmselt siiski...
Me südamed murduvad ilmselt rohkem kui üks kord ja iga korraga on see raskem.
Me tülitseme parima sõbraga. Me süüdistame uut armastust eelmise vigades.
Me nutame, sest aeg lendab liig kiirelt ning lõpuks me kaotame kellegi, keda armastame.
Nii et tee liiga palju fotosid, naera liiga palju ja armasta, nagu poleks kunagi haiget saanud, sest iga 60 sekundit pahurust on minut õnne, mida ei saa enam kunagi tagasi.
Ära karda, et su elu lõppeb, karda, et see ei algagi...
nii see on :-)
*HI* *HI*
On küll õige ,olen sinuga ühel nõul.Kuid vahest on ikka kurvad mõtted ka!Elu ju selline mida ise teeme ,kas kurvaks või lõbusaks,onju?