jõululeib
kus on kus jõuluhõbe
kuuse küljes jõuluhõbe
mis on krõbe,
kus on krõbe
jõululeib on kapis krõbe
piparkook on jõululeib,
kribin krõbin algab meil,
krõbistame jõudumööda,
pikkad jõulupäevad mööda
25. oktoobril 2006. aastal on Ellen Niit kirjutanud lihtsa, siira, samas julgelt erootilise luuetuse:
Siin seisame nüüd õhtu valguses,
õlg vastu õlga, silmad ehakumal –
kui ahteaegu, päris alguses,
just mõistnud: armastus, see ongi jumal.
Su niudemahl mu üska tormates
lõi uusi kõiksusi ja igavikke.
Nii täiusega tühjust korvates
me saime osaks looja au ja ikke.
Kaks tolmukübet ühte sulatus
ja teine teise varal äkki adus
maailma lõpmatuse ulatust.
Kõik kaduviku hirm me meeltest kadus.
Umbtihnikuis öö, päeva vahemail
meid saadab üha armastuse valgus
ja surma hirmutavail ahelail
on küllap lõppki, kui neil kord on…
Leidsin Triin Soometsa raamatu Leping nr 2 .Mõned head luuletused siis temalt.
kontsade, käsivarte ja puusade kaared
mind magusa mere äärde ei juhi,
jumalalt punaste huultega palun:
anna mulle, mida ei tohi –
suudelda meresuhkrut kallima kaelalt,
keerelda selle poisi käte vahel
tulipunase karjatuse poole,
jumal, need lained
niikuinii löövad mu verre alkoholi
peksavad pimedaks, tummaks
jumal, näita, kuidas see magus meri
kannab ja anna andeks, mis oli
*********
Enamik inimesi elab ja sureb, nautimata õnne, mis ümbritseb meid kõikjal.
Et otsite sinilindu, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate.
(R. Valgre)
Muinasjuttu sinilinnust rääkis mulle ema
kui ma olin väike ja uni vaevas mind.
Siiski näib see vana lugu tuhatkordselt kenam
nüüd kus tunnen tõeliselt sind.
Kui loojangul päev, ma mõttesse jään-
otsima rändan üht sinilindu sel ööl.
Ei uinuda saa, sest unelmais ma
sinuga lendan, mu sinilind, koos sel ööl.
Seal kujutlustiib meid kohtama viib
saabuvaid aegu,
mis teeksin küll ma kui tõesti sa
…