Väikene jutukene tegelasest, keda kohtasin Kallastel.

Tegemist oli enda eest hoolitseva meessoost isikuga. See kõik peegeldus tema käitumisest, liikumisest ja välimusest. Pilk temale ja tulid mõtted, et kaua ta küll peegli ees aega viidab?? Välimuselt kõhetu, prillidega tegelane.

Tüdrukute seas oli tal ootamatult hea melu. Kõik olid temast vaimustuses ja lömitasid tema ees. Kui ta kõnelema hakkas, kuulati suud lahti ja jäädi sedamaid vait.

Esimesed sõnad tema suust ja naerupahvakud vabanesid meilt. See hääl oli kuidagi vinguv ja peene. Kõige krooniks suutis ta ka veel tuua kavala naeratuse, koos inina taolise itsitusega.

Võib öelda, et alguses oli naerule tõesti raske vastu panna. Paratamatult tekkisid tema käitumise, oleku, välimuse ja hääle põhjal seosed teatud stereotüübiga. Tüdrukud püüdsid küll endast märku anda ja midagi saavutada, kuid ta, kas ei mõistnud neid või ei soovinud midagi ette võtta. Vaja olnuks tal vaid noppida juba valmis vilju...

Jutu käigus ilmnes, et ta on alles lõpetanud keskkooli ja liigub nüüd edasi ülikooli õppima. Täiesti tähtis tegelane, raputab kohaliku tolmu saabastelt ja põrutab tarkusi taga nõudma..

Kindlasti on tal miskisugused suurepärased huvid: lugemine, õppimine ja mõned mõtlemist vajavad mängukesed, millega aega ajalt ennast lõbustab. Tema välimus peegeldab selget liikumise puudust- peenikene ning kidur tegelane. Võimalik, et ta on hoopis hästi säilinud. Miski paneb arvama, et tema vanemad ei ole kallaste keskmike hulgas- kalurid või aedviljade kasvatajad. See selgitaks nii mõndagi. Arvatavasti on tegemist ühiskonnas veidi kõrgemal positsioonil olevate tegelaste võsukesega.

       Tõmbaks nüüd otsad kokku. Pean ära märkima, et tegemist oli küllaltki omalaadse ja omamoodi huvitava inimesega- midagi uut jällegi. Järgmise korrani!

Like!