Ela, kuidas suudad, kui ei saa elada, kuidas tahad..
;)

Sombune ja tume. Kõledat tunnet tekitavad linnuhuiked ning oksade hingekriipivad helid, kui tuul neid marrunult sakutab. Üksik, hüljatud kirik keset inimesest hüljatud padrikut. Taamal surnuaed oma suure aiaga, mis rasketest ja külmadest maakividest laotud. Ristid tuletamas meelde kuulsaid ja vähemkuulsaid inimesi. Mõni elanud lustides- saavutanud kõik mängleva kergusega. Mõni suures vaevas rügades, saavutades kõik palehigis. Mõni plats on kasvanud paksu padrikusse- kas puuduvad hoolivad inimesed või on aeg teinud nendegagi oma töö. Mõni plats on jälle suure tänu avaldamiseks silutud viimse täpsusega, taimed istutatud täpse korra järgi ning küünladki igal ööl põlema süüdatud.

Habras ja õrnake on elu. Miljonid ohud luuramas ja ootamas võimalust. Hetke, kui eksid. Hetke, kui libastud oma teelt. Hetke, mil oled nõrk ja kaitsetu. Sellisel momendil tabab see täpselt ja valusalt. Parimas vormis ollevat sportlast või igivana ja värisevat vanainimest. Korralikku tööinimest või viimast sopajoodikut. Vahet pole, kas oled elanud ennast säästvalt või põletanud oma elu igal võimalikul viisil.

 

Märkad liikumas mõnda vanainimest, kelle nägudest võib välja lugeda raskeid murekoormaid, mida elu kanda andnud. Selle tulemusena ka järjest kongu ja kõveramaks surunud. Ta on kasvatanud ülesse kitsastes oludes kaks last. Raha teeninud raske talutööga- kasvatanud erinevaid põllusaadusi ja neid turul müünud. Rõõmustanud oma laste kasvamise üle, jälginud hoolega nende samme, muretsenud ja hoolinud. Nooruses täiesti suurepärase figuuri ja väljanägemisega tüdruk, kellel suur ajupotensiaalgi. Juhuste kokku sattumiste tõttu või võimaluse puudumisest tulenevalt aga jäänud toppama sinna kõrvalisse maakohta. Tänulikud lapsed on talle parim tasu, mida ta kullast kallimaks hindab.

 

Samas muretu ja lustlik onukene, nimetame teda Jordaniks. 50-60 aastane. Välimuse järgi tema vanust arvata on üpris keeruline. Aeg möödub peamiselt külapoe ees istudes ja käes alkoholi sisalvadat pudelikest soojendades ning aeg ajalt selle põhja piiludes. Välimus on räpakas, tülgastav. Riideid ei vaheta ta vist kunagi, need oleks temaga justkui ühte kasvanud. Näost vaadates tulevad vastikust tekitavad külmavärinad, tema pilukil silmad ei tundu kaugeltki selged. Justkui vaataks ta inimesest täiesti mööda, kui temaga „räägib“. Kõnekeel meenutab küllaltki aborigeenide oma, sisaldades pigem klõbinat, sisinat, lalinat ja kahisemist. Seda kõike arvatavasti nadi olukorra pärast suus- ilma poolte hammasteta rääkimine on tõesti keerulisem. Tema kesvamärjukesest läbi imbunud aju suudab leida jutujätku igal teemal, olgu selleks kõrgem filosoofia või poliitika. Hea vestluskaaslane, kuna kuulab su jutu alati ära ja täiendab omalt poolt. Ometigi on tal palju suurepäraseid oskusi- ilma vahenditeta võib avada ükspuha mis pudeli ning korgi lennutada 3 meetri kaugusele prügikasti. Sõpradeks mõned sarnaste hobidega inimesed.

 

 

 

Puhaku nad mõlemad rahus...

 

 

Kuidas mälestatakse Sind?

Like! 1