Härdaks tegev jutt pisikesest ja nunnust plikast :)
Elas kord üks pisikene tüdruk, kelle nimi oli Laura.
Ta oli alles kuue aastaseks saanud ning vägagi tegus plikatirts.
Üle kõige meeldis talle ehitada liivalosse ning seejärel mängida merekoletist, kes neid kõiki ehitisi hävitama tuleb.
Ühel päeval, kui Laura oli mänguhoos, avastas ta järsku, et ta ei ole oma mängumaal enam üksinda.
Liivakasti oli ilmunud üks väikene poisikene- suurte silmadega ning vingus näoga.
See oli esimene ning südantsoojendav kohtumine Laura ning Peetri vahel.
Edaspidi olid nagu sukk ja saabas- miski ei suutnud neid lahutada.
Nad olid justkui siiami kaksikud- kokku kasvanud.
Ei võinud arvata, kus kohapealt algas Laura ja kus kohapealt lõppes Peeter.
See kõik kestis seni, kuni ühel päeval avastasid nad, et asjad on muutunud karmiks.
Mängutuhinates ongi nad üheks kokku kasvanud.
Polnud enam muud võimalust, kui pidi pöörduma arsti juurde, kes nad ilusasti ära eraldaks.
Niisiis jõudsidki nad omadega kahe meeldiva arsti juurde- Dr. Valu ja Dr. Piin.
Arstid naeratasid meeldivalt ning ütlesid, et tegemist on täiesti tavalise protseduuriga, mis ei valmista mingisugustki probleemi.
Jõudiski kätte operatsioonipäev.
Operatsiooniruumis käis kibekiire askendamine.. oli kuulda saagimist, haamerdamist ning puurimist.
Skalpellid välkusid ning töö sujus mõnusalt..
"Höövel", "Vasar" võis kuulda operatsioonisaalis.
Peale kakskümmend tundi kestnud operatsiooni oldi omadega ühelpool.
Kus oli aga üllatus, kui laura avastas, et oli nüüd hoopistükis hoopis poisi kehaga.
Peetergi ehmatas ära, kui avastas, et enam püstiseistes WC-s käia ei saa.
Sedasi lõppeski siis lugu Laurast ja Peetris, kui nad surnud ei ole, elavad nad siiani võõra kehaga.
The End :)

Like! 4