Väikene jutukene armsast vanaprouast :)
Elas kord üks tore vanaprouna, kelle nimi oli Laura.
Laura oli ülimalt kõbus ning aktiivne 80 aastase vanainimese kohta. Ta käis laulu ja tantsukooris, kindlasti reisis ta kaks korda aastas välismaale ja üleüldse ei olnud tegevusi, mida ta ei oleks proovinud.
Ühel sombusel pärastlõunal, kui Laura oma kääbuskoeraga pargis jalutas, juhtus midagi....
Nimelt tutvus ta kellegagi..
Tema nimi oli Kert- nägus ning jõuline, kavala pilguga ning omajagu sarmikas.
Võib öelda, et see oli armastus esimesest silmapilgust
Nad olid justkui teineteise jaoks loodud...
Nende kohtumiselgi oli justkui saatusesõrm mängus olnud.. Nimelt oli Kert astunud värske väljaheite peale, mille koer oli uhkelt just väljastanud. Ta ropendas räigelt, kuid märgates prouat, tal toon muutus.
Tema kõhus lendlesid liblikad ning süda kiirendas lööki..
Ei teagi, kas see oli tõesti armastus või tuli see sellest, et värske sita lõhn tal südant pahaks ajas, kuid selle peale tormas ta põõsastikku ning öökis mõnda aega seal
Edasi käis asi justkui linnutiivul..
Juba paari päevaga olid nad rääkinud pikad jutud maha ja teadsid teineteist läbi ja lõhki.. nende armastus oli kõikevõitev
Kuid ilmnes ka probleem, miks nende elu ei võinud nii roosiline olla.
Nimelt oli Kert alles 16 aastane.
Seega vanusevahet oli neil omajagu
Kuid armastus võidab ka kõige suuremad takistused ning ega nüüdki ei olnud vanusel erilist tähtsust.
Nende armastusromaan aga jätkus.. Nad moodustasid dünaamilise duo- Laura oma kogemuste ja teadmistega ning Kert oma nooruse, uljuse ning väledusega.
Ühel järjekordsel päeval, kui päike hakkas silitama hellalt oma kuumade kiirtega armastajate paljaid kehasid, nad justkui teadsid, et täna juhtub midagi erilist.
Täna pidi olema Kert -i vanemate Pauli ja Joosepi pulmaaastapäev. (ahjaa, peaks mainima segaduste vältimiseks, et Kert oli muidugi lapsendatud ning ta päris vanemad olid hukkunud koletul ja võikal kombel)
Pidi tulema suurejooneline pidu. Kõige rohkem olid elevil Paul ja Joosep ise, kes lausa kiljusid rõõmsast meelest.
Niisiis.. Kõik oli ette valmistatud- hunnikute viisi lillasid ja roosasid südametega õhupalle. Muidugi ei puudunud antud toonid ka nende endi riietuselt.
Inimesi ilmus kohale igast ilmakaarest.
Seal peol ringi vaadates oleks võinud kohe kindlasti öelda: "Küll Jumala loomaaed on alles kirju"
Lateks riietus ning niburõngad ei olnud mingisugune haruldus tollel peol.
Peo krooniks esinesid ka kohaliku kuulsusega siiamikaksikud Janika ja Karin.. Nende laul meenutas küll pigem köhas varese kraaksumist, kuid antud hetkel oli see moes. Ümberkaudsed koeradki hakkasid ulguma taolise jubeda kriiskamise peale.
Järsku keset kõige suuremat peomöllu palus mikrofoni Kert.
Tal olevat avaldus öelda.
"Terekest kõik siin viibijad," alustas ta juttu.
"Tänasel kenal päeval tahaksin ma endagi elu jaoks tähtsa otsuse edasi öelda"
"Ma olen mõelnud pikalt ning põhjalikult, kuid ainsa lahendusena olen näinud vaid seda..."
"Armastus on kui lill, mis vajab pidevalt kastmist, et ta säraks"
"Seepärast mina ja mu kõige kallim inimene maailmas- Laura..."
Selle koha peal tegi ta pausi sisse.. Ja kogu rahvas ootas ärevuses juba järgmist.
"Mina ja Laura", kogeles poiss.
"Me plaanime.."
"Me plaanime oma elus astuda edasi suure sammu"
"Laura, sina oledki see naine, kellega koos ostaksin ma kastekannu, et meie armastust pidevalt kasta"
"Seepärast palun ma sind endale naiseks"
Laura seevastu ei pilgutanud selle peale silmagi, vaid seisis ühel kohal vaikides.
Laura paistis olevat justkui kivistunud ning vaatas vaid ühte kohta oma klaasistunud silmadega..
Inimesed kogunesid ümber toolil istuva Laura.
Järsku ta võpatas ning ütles imestunult: "Vabandust, kullakesed, ma jäin magama, mis siin sünnib nüüd???"
Laura puhul ei olnud tõesti imeks pandav see, et ta suvalisel hetkel võis silmad lahti istudes tukkuma jääda.
Jällegi pidi Kert julgust koguma ning ütlema: "Laura, sinuga veedetud aeg on olnud parim mu elus, kõik need meeletud ööd, mis me oleme koos veetnud- see kõik on olnud parim. Kas sa tuleksid mulle naiseks?"
Kõik ootasid Laura vastust..
Nagu lahkamisaruanne kinnitas, siis lämbus Laura oma valehammastesse, mis ta oli kurku tõmmanud ehmatuse käigus. Kert aga seevastu leidis peagi järgmise vanaproua, kellega tal hingesugulus tekkis.
Kui ta abieluettepanekut ei ole talle teinud, siis elavad nad siiani õnnelikult koos..
:):)

Like! 5