Ma näen aga ei vaata,
ma lepin aga ei kaota.
Ei mõtle sinule kui silmad sulen,
ometi unenäos su juurde tulen.
Armastan päeva kuid öösiti ärkan,
olen hajameelne, aga kõike märkan.

Reegleid järgides nad purustan,
kõike mäletan, vahel iseennast unustan.

Olen tugev kuid vajan sind,
olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan aga ei puutu,
olen muutlik kuid ei muutu.

Joostes paigal seisan,
naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge aga rõhun,
tahan luua aga lõhun.

Olen eksinud kuid su leian.
Lasen minna aga südames hoian.
Olen suur aga ometi nii väike,
olen kuu kuid kõrvetan kui päike.

Olen vaikne aga räägin palju.
Vahel näed mind vahel mu varju.
Ütlen hüvasti kuid ei lähe.
Olen liiga palju aga ikka liiga vähe.

Olen harjumus millega sa iial ei harju.
Mul on valus, aga ma ei karju.
Koristan, aga kõik on ikka sassis.
Minus on müstikat rohkem kui kassis.

Ei ole ma igavik- olen vaid hetk.
Ei ole sihtpunkt- olen su retk.
Olen päev mil säravad tähed.
Saadan su ära kuid ei taha et lähed.

Ma andestan kuid ei unusta,
ma haavan kuid ei purusta.
Tahan teada kuid ei küsi,
olen vaid hetk mis ei püsi.

Like! 7