Teine kummalist kuminat kuuleb
Ühes kauges möödunud õhtus.
Kolmas jalutab kastesel aasal
Ulmade kuningriigis
Neljas mängib veel leludega
Tont teab, mis ajast ja liigist.

Ma pole veel kohale jõudnud.
Uks ikka mu taga on valla.
Küll on saatus mu´lt üüri nõudnud,
Kuid ikka ma tingin alla.
Nii visalt ma väitlen ja veenan,
Et midagi tähtsat on puudu.
Ning lõpuks ma ise ei teagi,
kuhu siis täpselt kuulun.