Tänane esimene ja viimane.. kahjuks..
Loodan homme rohkem jõuda..Eelmises osas:
Tõmbasin ta endale lähemale, surudes huuled tulise ihajutiga ta suule. Tal oli hambapasta maitse, kuid see kadus peagi, asendudes Lannu puuviljaparfüümiga, mis nüüd mu ninasõõrmeisse tungis ning kogu selle armastusavalduse kontrolli alt väljutas.
Suudlesin teda tõeliselt, hingest, armastusega, tundes sarnast indu ka tema poolt. Ta käed leidsid tee ümber mu kaela, võimaldades tal tihedamalt mu vastu liibuda kogu oma lõhnapilve ja kurvika figuuriga. Nüüd saabus tõeline tundetorm, mis mu plaanid ähmastas, kõik hoiatused kaotas, kõik lubadused unustas. Ma vajasin äkki enamat, tahtsin seda tüdrukut, tegemata väljagi oma plaanides koostatud tagasitõmbumise faktorist.


Pikk vile ning kommentaar ei kellegi muu, kui Mariliini suust, katkestas kogu selle tunnetemängu. Eemaldusin Liis-Andrast, pingutades kõiki närvirakke, et näole jääks ükskõikne, hoolimatu ilme. Lannu põsed õhetasid, kui ta oma argliku pilgu mu näole viis, kuid siis maha lõi.
"Nonii poisid, šampad välja. Meie kuumim paar on selgunud," viibutas Kauber end, nagu reklaamiks ta teleturus mingit "parimat", "lihtsaimat" ja "kompaktseimat" kodumasinat.
Kamba poolt kostus õrn naer. Võtsin Lannul õlgade ümbert kinni, andes talle selge näite, mida mõtlesin selle teeskluse all.
Ainuke probleem seisnes selles, et ma läksin selle kõigega liialt kaasa. Ma armastasin teda liiga palju ja iga puudutus, iga hetk temaga pani mind enamat tahtma. Enamat, mida ma ei lubanud meil kahel saada, kuni kõik selge oli. Ma tegin vist hiiglasliku vea selle otsuse vastuvõtmisel, taipasin suudluse järelkajas mõnuledes.
"Küll on ikka õnnestav näha meid kõiki nii armunutena," kilkas preili Armutohter Tarmo külje alla pugedes. Kiviloo silus sõnatult ta juukseid, näol seesama loll ilme, kui õigeid naisi mainida nagu see Taavi väitis.
"Seda peaks kuidagi tähistama," arvas Keili oma kaasa kraelt ühe kübeme noppides ning seda maha visates. Mariliini näole ilmus hetkeks mõtestatus, siis lõi ta näolapp erksalt särama. Preili Kauber oli leidnud hiilgava plaani taaskord, nagu alati. See sai tähendada vaid üht ma pidin Lannuga rohkem koos olema ja ennast ka edaspidi piinama. Kuid samas, ehk kiirendab see asjade kulgu ja ma suudan temalt välja meelitada, mida ta lõppude lõpuks siiski tunneb.
Kogu see jama hakkas vaikselt jaburana tunduma, kuid lubasin end siiski vaos hoida.
"Täna õhtul teeme meie kuuekesi ühe triple-datei! Aga mitte tavalise, vaid vanaromantilise," kuulutas Mariliin kõlaval häälel. Jäime teda ootavalt põrnitsema, kui tunnikell helises ja õpilased klassidesse suunduvateks jõgedeks jagas. Mariliin vahtis meid ikka iseteadlikul ilmel.
"Noh, ütle nüüd. Ma ei taha Korbi käest jälle pähe saada," vingus Ardo mateõpsi meenutades.
Pühalikult riputas blondiin end enne Tarmole kaela, kui oma plaani avaldada otsustas.
"Me läheme restorani."
Ja oligi kõik. Asi oli otsustatud, sest korraga hakkas kõigil kiire ja mõte tundus hea. Jah, kõigile, välja arvatud mulle, sest ma pidin juba koolis oma vajadustega piinlema. Nüüd pidin õhtul hakkama saama imekauni printsessi armsama mängimisega, ilma, et ma üle piiri läheks. Ma ei saanud ju ikka veel oma tundeid välja näidata, kuigi soov talle seda öelda, muutus lausa palavikuliselt tungivaks.
Andnud Lannule kiire musi, pöördusin ise trepist üles, neljandale korrusele, et Korbi tundi pöörduda. Liis-Andra liikus koos Keili ja Mariliiniga eesti keelde, arutades kuuldavalt õhtuste "tualettide" ja meigiküsimuste asjus.
Jõudsin juba klassi juurde, tundes kuidas keegi mind järsult õlast tagasi sikutab.
Pöörates end kiirelt ringi seisin vastamisi McKenzie tigedate silmadega. Üleolev muie valgus mu näole, süvendades pärismaalase pahameelt veelgi. Järelikult oli ta mind ja Liis-Andrat näinud. Nautisin oma võitu praegu liigagi palju.
"What did you do to her?" esitati vastumeelsusest ja vihast nõretav teabenõue mulle. Kehitasin ükskõikselt õlgu, pälvides sellega vihase mühatuse ameerikapoisi poolt. Loll, kõhetu varblane, hoidis minust meelega kaugemale.
Ta kartis, et ma klobin ta läbi kindlasti. Üks keretäis kuluks sellele lollile ära küll.
"Nothing, just like you," sülitasin lause keele pealt. Õhk oli korraga pingest paks, iga hingetõmme raevukas ja kiire. Silmad jälgisid iga liigutust, mõte töötas täisvõimsusel ja käed tõmbusid iseeneslikult rusikasse.

Like! 84