Hmm, neid osi ikka jagub veel.. :)Eelmises osas:
"Aa, tere, Steven, tule, istu," viipas Tauno heaperemehelikult McKenzie istuva kogu kõrval seisvale toolile. Rich pööras end minu sisenemisel automaatselt ringi, jõllitades hämmastunult kord mind ja siis Taunot. Võisin kuradima kindel olla, et ta aimas oma allakäiku, kuid seda ise näha vaat see oli juba väärt vaatepilt.
"So, everything was exactly the way you said?" päris papa Kiviloo Richi käest, kelle kaame nägu korraga sinaka varjundi omastas. Nägin, et ta oli kimbatuses.
Valetanud kindlasti minu kohta sada imet kokku, ei oodanud ta eluilmas, et mina siit kabinetiuksest sisse astuda võin.


"Well.. almost, actually.. the thing is, that.. well, yes, I was behind the forging, but your daughter didn't listen to me. She listened only the one she loves."
Kuradivarjude nimel, see kehkenpüks püüdis kogu jama minu kaela määrida. Kuid ta ei teadnud, et Tauno kuulis juba kogu stoorit, minu käest ja Lannu käest, seega ei saanud Radcliffi või McKenzie lugu vettpidav olla.
"I tried just to support her, since she was going through so much pressure and so important decisions, which would have had a serious affect on her future."
Tauno vaatas punanahka, nagu usuks iga ta sõna. Eks see käis ta plaani juurde, kuid minusse sugenes kartus, et see raisk räägib Kiviloo perepea aju ka nii pudruks. Siis peaksin ma kusagile maapakku kaduma. Arvatavasti igaveseks.
"And she didn't get that idea from you?" kergitas isake Kiviloo teisel pool osavalt üht kulmu. See mõjus üsnagi tõhusalt, sest varblane kukkus kokutama ja mumisema, enne kui korraks vait jäi ja minu poole vaatas.
Haa, ta ootas minult abi. Minult! Loll, väärastunud ameeriklane. Ise keerab mulle selja taga nuge kraesse ja nüüd ootab, et mina ta hädast välja aitaks. Sorri jupats, sa oled omapead, muhelesin ma mõttes.
"The story is that.. mm.. I can say that she.. she got the idea herself, I just offered my help a bit, because she asked me to. That was pretty much it."
Kiire süüdlaslik pilk Tauno poole ja siis vihane kõõrdpilk mulle näitasid, et ameeriklasel hakkasid valed otsa saama. Valed, mida ta kaks ajukääru ainukestena välja käia oskasid. Siiani polnud ta veel nähtavasti teragi tõtt rääkinud.
Tauno jätkas õngitsemist, lootes punanaha ise tõtt rääkima meelitada.
Raisakotkal seda plaani kohe kindlasti polnud, sest kaks sekundit oli tema jaoks piisav ühe vettpidava vale leiutamiseks teise järel.
"You said, she listened the one she loves. Who does she love then?" viis ülekuulaja jututeema osavalt eelmise valeni tagasi. Seda McKenzie oodanud polnud, sest ta viivitas küllaltki kaua ning vaatas kõhklevalt mulle otsa, enne kui esimese tõese vastuse välja käis.
"She loves.. she.. she loves.. well, she is in love with.. with.. she is fond of.. she's in love with.. Crusemets," visati viimane, nagu vandesõna Taunole näkku.
Ma ei suutnud alla suruda kerget muiet. Paganas, kui hea oli seda tõuku vingerdamas näha. Kui hea oli näha teda siplemas omaenese kokkukeeratud sita sees. Sa piinled veel kaua Radcliff, särasin ma sisemiselt.
"And you're saying that she got the idea of abortion from Steven?" kõlas Tauno automaatne küsimus hädisele punanahale.
Indiaanlane manas ette ääretult haleda näo, niheledes närviliselt oma toolil. Võisin kihla vedada, et Tauno valvas pilk, mis teravalt Richil püsis, muutis ta rahutuks.
"It was his child," nähvas McKenzie pilku tõstmata, jälgides oma viigipükstesse peidetud kõhetuid sääri. Nõjatusin oma tooli seljatoele, oodates hetke, mil punanahk räigelt sisse kukub. Kukub sisse oma valede, oma motiivide ja oma jamamistega. Sellest hetkest pidi saama alus minu õnnele.
"I don't want to know the father, I want to know the  murderer," kõmistas Tauno üle oma väikese kabineti. Radcliff tõstis kohkunult silmad, neelatades kuuldavalt ja püsides ainitise pilguga papa Kiviloo raevunud näojoontel.
Tauno nühkis kätega nägu, surudes raevu maha. Tõustes hetkeks püsti, võttis ta oma pintsaku seljast, krabades baarikapist klaasi viskit ning kulistades selle kõrist januga alla. Virutanud viskiklaasi kolksuga kapile, põrnitses ta Richardit vihast sõgedal ilmel.
"How was it then? Or shall I ask Steven?"
Punanahk heitis välkpilgu mulle, siis tagasi Taunole ning tõi nähtavale oma tõelise ilme. Tõelise värdjaliku, vihase ja McKenzieliku näo.

Like! 93