Mh, osa numbrid läksid sassi. Oli vist õige..
Aga ei kohusta teid millekski.. Eelmises osas:
"I don't want to know the father, I want to know the  murderer," kõmistas Tauno üle oma väikese kabineti. Radcliff tõstis kohkunult silmad, neelatades kuuldavalt ja püsides ainitise pilguga papa Kiviloo raevunud näojoontel.
Tauno nühkis kätega nägu, surudes raevu maha. Tõustes hetkeks püsti, võttis ta oma pintsaku seljast, krabades baarikapist klaasi viskit ning kulistades selle kõrist januga alla. Virutanud viskiklaasi kolksuga kapile, põrnitses ta Richardit vihast sõgedal ilmel.
"How was it then? Or shall I ask Steven?"
Punanahk heitis välkpilgu mulle, siis tagasi Taunole ning tõi nähtavale oma tõelise ilme. Tõelise värdjaliku, vihase ja McKenzieliku näo



"I told her to have an abortion. I asked her to do it, but that doesn't matter any more. Nothing matters, because she knows it was the right thing to do. Now she knows the real truth and she'll pick me instead of that stupid Crusemets."
Õel naeratus valgus Richi näole. Naeratus, mis näitas, et ta ei teadnud mitte kui midagi. Ta ei teadnud, et Tauno oli tal jälil, ta ei teadnud, et Lannu vihkas teda, ta ei teadnud, et kõik oli läbi. Tema arvates mäng alles käis ja seda hullemini mõjusid talle papa Kiviloo poolt kõlanud sõnad.
"The only thing she'll ever pick is a college, Radcliff. A fine college far away from the prison you're going to."
Tauno nõjatus hooletult kapile oma selja taga, hoides käsi pükstetaskus ning muheledes võidukalt avalduse pärast.
Jeremy sattus aga ilmselgelt paanikasse. Heites äbariku pilgu mulle, lootes minu näolt midagi muud lugeda, sattus ta pabinasse, pomisedes tähtsusetut pläma ja pärides kohkunult, miks me teda Radcliffiks kutsume.
"What prison? Why? I haven't done anything. Radcliff? My name is McKenzie. I am Richard McKenzie. That's not right."
Olin seda hetke nii kuradima kaua oodanud. Liiga kuradima kaua ja nüüd nautisin iga minutit sellest. Iga kuradima minutit, mis selle värdja vingerdama panid.
"Game over, Jeremy. We have all the proof we need to send you back to your fucking America and keep you there for the rest of your miserable life," urisesin ma lõpuks punanaha kõrvalt. Läbitungivalt vihane nägu toodi mulle. Põrnitsedes mind vihast mühades, oli ta pikalt vait, enne kui end reetva lausega välja tuli.
"You're nothing Crusemets, you know she'll pick me. You don't deserve to be with her. She is rich, like me and that's from another dimension. She will have fun, yes, but your poverty will annoy her and that's why you'll split up pretty soon. My father, on the other hand, sir Radcliff, is one of the richest men in our state. You cannot lock me up anywhere, because my father has connections."
Kuradi limane tõuk, koerasitajunn selline. Ta julges veel provotseerida mind, julges Lannu nime suhu võtta ta oma isa ees. Julges oma nimega kekutama tulla, nagu oleks see mõni auasi. Värdjalik kärnkonn.
Hüppasin ühe korraga püsti, krabades Jeremy lõua alt ning virutades talle ühe vihase hoobi näkku. Oleksin teda kindlasti taguma jäänud, kuid juba jooksis Tauno ja sikutas mu varblasest eemale.
"Ta saab, mida väärt on, Steven. Ära too endale ka jamasid kaela," sikutas Lannu isa mu jõuga toolini ja pani mu sinna istuma, nagu väikese lapse. Jõllitasin vihast mühisedes indiaanlase irvitavat nägu, tundes, kuidas raev mind pimestab ja migreeni toidab. Kurat, mul oli villand sellest Mckenziest, või kellest iganes, mul  oli villand oma migreenist, tablettidest ja sellest, et Lannu ümber pidevalt mingid ilalõuad tiirlesid. Mul oli villand sellest pagana teatrist. Ma tahtsin vaikust ja rahu, et seda Lannuga nautida.
"Now, Jeremy, I know you're father is a powerful man, but you hacked into my company. You hacked through six firewalls and that's not a small theft."
"You're so called company is as poor as a homeless in Seattle," naeris Richard õelalt vastuseks.
"Actually, the profit from the sales goes through my fahter's company, but you didn't know that, did you? Anyway, you're going to a place, where your father has no power."
Radcliffi näole ilmus esimest korda nõutus ja siis juba absurdsust väljendav kõkutus. Just nimelt kõkutus, sest normaalselt naerda see ebard ei osanudki.
"My father has money. Money is the power."
Ta oli nii kuradima kindel oma võidus. Nii kuradima enesekindel kõiges.
"When my father has put everything in its place, I'll return and be with Lizandra.."

Like! 83