Ja head lugemist. Ei kohusta millekski..
Viimased osad!

Eelmises osas:
Libistades käe pikkadesse juustesse, sain täieliku ligipääsu ta huultele, maitstes neid ahnelt, näljaselt, ihast sõgedana. Teine käsi sai seni libiseda üle ta poolpalja selja, pihalt tagumikuni, järgides sedasama teed, mida üks teatud ilalõug puutunud oli. Kirepaganad asusid taas tööle, aimates, et seekord saab nende toidulaud olema rikkalikum, kui iial varem.
Tauno tütar põimis oma käed ümber mu kaela, andudes täielikult mulle, just nii, nagu kõik pidigi olema. Üks näljane suudlus järgnes teisele, kaotades reaalsuse mu ümbert täielikult.
Kiire liigutusega sikutas tüdruk pusa üle mu pea, visates selle arvatavasti sinna, kuhu mu tagi ja kindadki pandud olid.

Silusin Lannu siidjat keha oma vastas, tundes ei midagi muud, kui vaid kasvavat iha. Vahetades ühe tugeva emotsiooni tugevama ja kahtlemata palju meeldivama vastu, suutsin kümmelda vaid ülimas eufoorias. Õnnes, mida teadsin end igati ära teeninud olevat, olgugi, et see maailmavaade taas kohutavalt isekana tundus.
Soovides meeletuna tüdruku sooja keha enese vastas tunda, püüdsin ta kleidi kinniseid lahti kiskuda. Selle tulemuseks oli vali riide kärisemine.
"Oh, vabandust," pomisesin ma katkist kohta kätega siludes. Lannu tõi oma käed appi, tõmmates mängleva kergusega iga viimse kui haagi lahti ja sikutades eresinise siidrüü oma seljast põrandale.
"Pole viga, see kleit ei meeldinud mulle niikuinii," sosistas ta oma valge pitspesuga mu käte vahele pugedes ning üht magusat suudlust varastades, häälestades mind edukalt taas kire lainele. Minu meeldivaks üllatuseks olid tüdrukul jalas üliseksikad ja imepeened valge mustriga pitssukad.
Riietusese, mida ei kannaks just kõige tagasihoidlikum ja vaguram tütarlaps. Järelikult oli Lannus teatav naiselik intuitsioon, mis teadis täpselt, kuidas end ihaldavaks muuta.
Või oli mu tüdruk lihtsalt oodanudki tänase õhtu veetmist minuga. See mõte meeldis mulle ütlematagai liiga palju.
Puudutades iga sentimeetrit paljast nahapinnast ja seejärel veel pitsiga kaetud kehavorme tundma õppides, mõistsin kui kaua ma tegelikult sellist hetke oodanud olin. Kõik need kuradima haiglanädalad, kõik need paganama probleemid ja tülid, kõik need takistavad tegurid. Nüüd oli minu aeg. Nüüd oli meie aeg.
Tehes kiire ümberpöörde, tõstsin tüdruku voodile, visates siis seljast oma T-särgi ning surusin oma huuled tüdruku suule. Ta kehasoojus mõjus pagana kutsuvalt, kuid seekord kavatsesin ma iga sekundit nautida, tehes iga kuradima toimingut piinava aeglusega. Õgisin silmadega ta seksikat pitsilist pesu, tundes lämmatavat kuumust, mis mu seest õhkus.
Veel üks kirglik suudlus ta huulile oli piisavaks tõestuseks, et aeglasest edasiminekust ei tule midagi välja. Ma vajasin teda, ma tahtsin teda, siin ja kohe.
Korraga läks Lannu toauks pärani lahti ja üks sillerdav hääl kisendas juba enne sisenemist: "Üllatuu-uu-uu..uu-ps!"
Mariliin jäi voodiotsa meid jõllitama, enne kui käe suu ette tõstis ja end punastades ümber pööras. Vajusin raskelt ohates Lannu peale, teades, et nüüd ei tule meie kahe kvaliteetajast enam midagi välja.
"Sorri-sorri-sorri. Ma ei teadnud, et te..eeh, sellises poosis olete. Goddamn, Mauno väitis ukse peal, et te olete kodus ja.."
Tõusin püsti, sikutades teki ehmunud Liis-Andrale peale. Kirg põles minus endise leegiga ja nüüd muutus see ülevoolavaks emotsiooniks, mis vajas väljapääsu.
"Kurat võtaks, kas sa kunagi koputada ka oskad? Kogu aeg tõmbled igal pool, nagu üks pagana tüütu sitikas. Õpi ükskord ette helistama või normaalsel ajal tulema," röögatasin ma Kauberile, märgates alles siis ukse taga seisvaid üllatunud sõbranägusid Mariliin ei saabunud üksi.
"Palun vabandust, noh. Kus mina pidin teadma, millega te siin.. noh.. end lõbustate. Ega ma mõni selgeltnägija pole. Mauno ütles, et sa jõudsid koju ja sellest mulle piisas."
Tahtsin juba suud avada, et Mariliini ülevoolavat mulinat taltsutada ja õpetada talle tagasihoidlikkuse elementaarset omadust, kuid lina sisse mässitud Liis-Andra maabus mu kõrval ja pannes oma käe mu õlale, tuletas mulle migreeni meelde. Peavalu, mis hetkel peoga pühitud oli.
"Mida sa tahtsid?" pärisin Kauberi käest tüdinuna. Vähemalt jõudis ta veel ajal, kui meil midagi seljas oli. Vastasel juhul ei oleks ma talle seda mitte kuradima kunagi andestanud.
"Me tahtsime kõik koos välja minna, et noh, nagu vanasti. See sõpradevärk, olete kambas siis?"

 

Like! 47