Eelviimane..Eelmises osas:
"Palun vabandust, noh. Kus mina pidin teadma, millega te siin.. noh.. end lõbustate. Ega ma mõni selgeltnägija pole. Mauno ütles, et sa jõudsid koju ja sellest mulle piisas."
Tahtsin juba suud avada, et Mariliini ülevoolavat mulinat taltsutada ja õpetada talle tagasihoidlikkuse elementaarset omadust, kuid lina sisse mässitud Liis-Andra maabus mu kõrval ja pannes oma käe mu õlale, tuletas mulle migreeni meelde. Peavalu, mis hetkel peoga pühitud oli.
"Mida sa tahtsid?" pärisin Kauberi käest tüdinuna. Vähemalt jõudis ta veel ajal, kui meil midagi seljas oli. Vastasel juhul ei oleks ma talle seda mitte kuradima kunagi andestanud.
"Me tahtsime kõik koos välja minna, et noh, nagu vanasti. See sõpradevärk, olete kambas siis?"

Heitsin ühe pilgu Lannule, kes Mariliinile juba nõusolevalt noogutas, tekitades minus soovi valjult ägiseda. Pagan võtaks, ma tahtsin ju teda ikka veel, kas tema seda siis ei tundnudki või?
Tõmbasin enese tunnete jahutamiseks käega üle näo, pomisedes: "Anna meile kümme minutit."
Kauber manas oskuslikult näole oma säravaima naeratuse, pilgutades tähendusrikkalt silma. Lollakas, ega me oma toiminguid siin niikuinii jätkata ei saanud. Esiteks poleks Lannu sellega elu sees enam nõus olnud ja teiseks, ma juba teadsin, et mu tüdrukul läheb see aeg enese korda sättimisel nagu lennates.
Pettumus tabas mind siiski selle teadmisega. Üks kähkukas oleks ju ka hetkel hea olnud, aga mine sa püüa voodis möllata, kui Kauber ukse taga passib.
Pärast ei suuda ta tähendusrikkaid silmapilgutusi ära kannatada enam.
"Okei, muideks, nice torso, mister Steven," muigas ta toast välja sammudes ning ust enda järel kinni pannes. Enesetunne oli ütlemata mõru. Kuulsin, kuidas Liis-Andra kiirelt kapi ja laua vahet sahmima asus.
Mina vajusin õnnetuna voodile, võttes pea käte vahele ja kirudes kuradima Kauberit põrgusügavustesse. Kuidas suudab see Tarmo naisuke ikka kõik tuksi keerata?
"Risto, kas su pea valutab jälle?" seisis võrksukkades ja seelikus figuur mu ees.
Tõstsin pea, märgates, et ta oli mu sisemise arutluse ajal end riidesse ja meigitud saanud. Siledad juuksed ümber ta armsa näolapi ei andnud ühegi krussiga märku eelnevast voodimöllust.
"Ei, ei valuta," vastasin oma keelt igaks juhuks hammaste taga hoides. Lannu peale ei tahtnud ma oma viha valada. See tüdruk ei talunud ju iial kõike vaikides, lisaks sellele, ei olnud ta mu pettumustiraadi ära teeninud.
"Ära muretse. Me pole Marru ja sõpradega kaua väljas. Tund kõige rohkem ja siis on meie aeg" säras ta ingellik näolapp mu ees, kui ta kükki laskununa mind uuris. Ma ei saanud eitada, et ta mõte meeldis mulle. See meeldis mulle isegi nii palju, et ajas sõrmeotsad kihelema. Põrgu nimel, ma oleksin tahtnud temaga seda kõike praegu nautida, kuid mind lohutas teadmine, et vähemalt on tal meie kvaliteetaeg ikka plaanis.
"Tund, mitte rohkem," pomisesin nõustuvalt, sikutades oma T-särki jälle selga.
Kuulsin Lannu naeru ja õrritavat vastukaja, enne kui ta enda vastu tõmbasin ja ühe kuuma suudluse ta huulile vajutasin. Jäätisekohvik või mitte, mind ootas pärast magusam suutäis.

"Ää, kolm šokolaadijäätist maasikamoosiga, kolm vaniljejäätist šokolaadikastmega ja üks suur jäätisevalik kuue erineva maitsega," tellis Kauber leti ees seistes. Tema teooria kohaselt pidid naised saama  šokolaadijäätised ja mehed vaniljejäätised. Mul oli suva, sest mõlemad maiused olid öökimaajavalt magusad.
Ainus hea asi, mis siin kohvikus kõlbas, oli vahvel. Vahvel, mida topiti jäätisevalikusse. See oli ainus, mis hoidis selle läila koosluse kõhust välja tulemast.
Mariliin sai oma tellimuse eest tasutud ning me suundusime tuttavasse nurgalauda. Viitsimata kellegagi vestlust arendada, jälgisin lihtsalt, kuidas mu tüdruk Mariliini mulinaga kaasa läks.
"Kuidas te seal Siiri ja Targo pool magate siis?" päris mu tüdruk Kauberi entusiasmi suurendades.
"Mina magan võõrastetoas ja Tarmo oma toas. Me tohime päeval nii ühes kui teises toas olla, kuid uks peab alati olema lahti. Või, kui meil on privaatsust vaja, siis peame ära seletama, miks."
Kuradi tuttavlik teema, nentisin ma endamisi. Uks lahti, lõputud selgitused, miks kuidas ja kellega ning viimaks, kirsina tordi peal, lubadus, et me mitte kunagi ei seksi. Hah, võisin kihla vedada, et seda lubadust on Mariliin ja Tarmo juba korduvalt murdnud.
"Kui hea on meid kõiki ikka jälle koos näha," õhkas Kauber üle sõbranägude lastes.

Like! 48