Hullult pohjui oli mul kõigest!
Ei vajanud ma seda ainust-õiget.
Igat seiklust võtsin kui mõnusat kõrvale põiget.
Ja igal  pool kuulda oli mu rõõmu hõiget.

Oli jumala pohjui,
kui sees oli hui.
Õhtu sööki pärast seda ma valistasin ,
käes oli pudrunui.

Mind külamoorid vahtisid ammuli sui.
Nagu oleks ma mõni turteltui.
Ma oleks ju old korralik kuid...
Eelistasin vaiksetele ,ma rohkem elumehi ja lobasuid.

Sai saetud... ja eestlaste kombel asja aetud.
Alkot ja narkotsi võetud.
Ma polnud hoor ega erak.
Ei ingel ega maniakk.

Mul oli kõigest üks kama,
kõik mida ütlesid teised tundus ju mõttetu jama.
Ja see mida tegin  päevast päeva,
tundus olema kogueag ükse sama.

Tundub mõttetu ajada pläma
 ja purssida räägitavat slängi.
Ja teha ennast ületavaid nõmedusi,
et kuuluda kuhugi gängi.

Oli pohjui ja tohutult igav.
Nüüd vaid kõrvadaguseid sügan.
Ja ajaviiteks ma omale mingi ülikõva sonksi pügan.
Ja igapäev ma raha nimel vaid tööd rügan.


Vaat enam ei ole pohjui.
Ja kedagi ei saada ma nahjui,.
Olen ontlik ja peen.
ja riigikogus suurt poliitikat teen;););)

Like!