Mõtle,kui sa ärkaks hommikul üles, jooksid hommikukohvi, peseksid hambad, sööksid, vaataksid televiisorit, teadmata, et see hommik on su elu viimne... Kui sa paneksid teleka kinni ja keegi helistaks sulle, teadmata, et see on su viimane kõne, mille sa elus vastu võtad. Läheksid oma poisiga välja, vaidleksid temaga, teadmata, et see on sinu viimane vaidlus.Vihastaksid tema peale ja lahkuks, lausudes "ma vihkan sind", kuigi sa seda ei mõelnud, teadmata, et see jääb su viimaseks hüvastijätuks. Vaataksid talle silma ja näeksid, et neis valitseb kurbus, kuid ei hooliks sellest, teadmata, et see on viimne kord näha tema silmi. Läheksid sõbra juurde, teadmata, et see jääb su elu viimseks külaskäiguks. Ta kutsuks su mere äärde ja sa läheks, teadmata, et see on su viimane kord näha mere sillerdavaid laineid, kuid sa ei peatuks, et seda vaadata, vaid läheksid edasi. Sammuksid mööda inimtühje tänavaid, et jõuda sinna, kuhu viib su eesmärk, vaatamata enda ümber olevat ilu. Astuksid edasi, et jõuda kiiremini, teadmata, et see jääb su viimaseks sammuks. Paneksid jala autotee kivisele pinnale ja vaataksid paremale, näeksid lähenevat suure kiirusega autot, kuid sa ei astuks sammu tagasi, teadmata, et see auto purustab su... Juba tunneksid valu, mida tekitas auto ja sinu kokkupõrge, kuid sa loodad, teadmata, et see jääb su viimaseks hetkeks siin maapealses elus. Tunned, et enam ei jaksa ja valu tugevneb, vaataksid enda ümber jooksnud, naeruväärselt sind päästavaid inimesi, teadmata, et see jääb su viimseks silmapilguks... Siis suleksid silmad, vaid kuuleksid inimeste karjeid ja kedagi hüüdvat sinu nime, sa teaksid, et see on see, keda sa siin ilmas kõige rohkem armastad, kuid sa ei tea, et see jääb su viimaseks heliks, mida kuuled. Tunned poisi pisaraid sinu näole kukkuvat, kuid sa ei tea, et need jäävad viimaseks tundeks, mida sa tunned. Suudad veel pigistada silmi ja tunned, kuidas su enda silmist langeb näole külm pisar... Ja sa teaksid, et see jääks su viimaseks pisaraks, mida sa eales nutad. Ja sa sureks.

VÕI?

Mõtle, kui sa ärkaks hommikul üles, jooksid hommikukohvi, peseksid hambad, sööksid, vaataksid televiisorit, teadmata, et see hommik on su elu viimne... Kui sa paneksid teleka kinni ja keegi helistaks sulle, teadmata, et see on su viimane kõne, mille sa elus vastu võtad. Läheksid oma poisiga välja suudleksid teda, teadmata, et see on su elu viimne suudlus. Võtaksid talt käest kinni ja naerataksid, teadmata, et see on su elu viimne naeratus. Jätaksid temaga hüvasti, teadmata, et see jääbki teie viimaseks hüvastijätuks. Laseksid päikesel paitada oma kiirtega oma nägu, teadmata, et see on su viimane kord näha päikest. Sõber kutsuks su mere äärde ja sa naudiks mere sillerdavat hõbelust, teadmata, et see on su viimne kord näha merd. Astuks autoteele, hingaksid sisse puhast õhku, teadmata, et see jääb su viimseks sammuks. Näeksid paremal sinu poole kihutavat autot, teadmata, et see jääb su viimseks eluhetkeks. Ning juba tunneksid valu, mida tekitas sinu ja auto kokkupõrge, teadmata, et see jääb sinu viimseks korraks siin ilmas tunda valu. Tunneksid, et kõik saab kohe-kohe läbi ja tunned kaasa inimestele, kes sinu elu üritavad kõige hinna eest päästa, teadmata, et sind õieti enam pole. Suleksid silmad ja kuuleksid inimeste karjeid ja kedagi, kes lausub su nime kõige armastavamalt, teadmata, et sind enam õieti pole. Tunned, kuidas tema pisarad sinu näole kukuvad, kui ta su pea sülle haarab, teadmata, et sind enam õieti pole. Suudad veel teha viimse liigutuse, naeratada, et ta teaks, et kõik on hästi ja sa teaks, et see jääks su viimseks liigutuseks, mida sa elades teed. Ning sind poleks. Sa sureks.Igaveseks...

Kui me elaks igat päeva nagu see oleks meie viimne, kui me ei karjuks, vihastaks, teeks kurvaks ennast ja inimesi, kellest me hoolime, kui me naudiks igat hetke, igat tuulepuhangut ja igat vihmapiiska, siis võib-olla, ainult võib-olla, oleks kõik hästi ja me lahkuks, naeratus näol, et öelda:"Kõik on hästi!"

Like! 21