Iga algus on raske, iga lõpp veel raskem. (Rapla) Kõik päevad ei ole vennad. (Rakvere) Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi. (Kuusalu) Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga. (Helme) Tuleb aeg, tuleb aru. (Viljandi) Vaevaga teenitud leib teeb paled punaseks. (Vigala)

Kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse. (Viljandi) Õigus õitseb, kangus kaob, õelus omapead taob. (Kullamaa) Kus viga näed laita, seal tule ja aita. (Iisaku) Kõik tunnid ei ole tulusad. (Saareste) Tark teab, mis ta räägib, rumal räägib, mis ta teab. (Rapla) Laiskus on kõige kurja hakatus. (Suure-Jaani) Igal päeval oma töö. (Viljandi) Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. (Türi) Võlg on võõra mehe oma. (Viljandi) Suu teeb suure linna, käed ei tee kärbsepesagi. (Vigala) Ära küla küürima mine, kui kodu koristamata on. (Palmse) Ega naer nahka riku, ega tühi jutt tükki võta. (Laiuse) Talitse keelt, valitse meelt. (Viljandi) Mis õigus ühele, see õigus teisele. (Võnnu) Kes kardab, see kaotab. (Vändra) Lindu tuntakse laulust, inimest tegudest. (Põltsamaa) Sõnadest rikas, töödest tühi. (Viljandi)Kes ei täna pisku eest, see ei täna palju eest. (Kaarma) Õela õnn ei õitse, kadeda kaer ei kasva. (Tori) Töö ei riku tegijat, kui tegija tööd ei riku. (?) Ära enne vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole. (Jõhvi) Kust tuul, sealt on kerglase meel. (Võnnu) Inimene pole ilma hädata ega hernes ilma ussita. (?) Nagu sool supile, nõnda tõde jutule. (Põlva) Uhkus ajab upakile, ahnus käima käpukile. (Nõo) Oma silm on kuningas. (Viljandi) Kõik ei ole kuld, mis hiilgab. (Torma) Julgus on pool võitu. (Vändra) Tee tööd töö ajal, tee nalja nalja ajal. (?) Aeg on kallis, aeg on kasin, aega peab kalliks pidama. (Kuusalu) Töö kiidab tegijat. (Kolga-Jaani) Ühe töö lõpetus saadab teise algatust. (Hellenurme) Ajal nobedad jalad. (Puhja) Suur tükk ajab suu lõhki. (?)

Like!