Ma ei tea, miks mul tuli mõte sellest kirjutada ja miks ma üldse sellest kirjutan. Ma isegi ei kujuta ette, kuidas see mulle meelde jäi. Ma tean ainult ühte, et see tuli meelde mulle täna saksa keele tunnis. Miks see meelde tuli? See las olgu saladus!
Oli suvi. Ma ei olnud rannas ega kuskil peol või muus lahedas kohas. Ma olin tööl, väga lahe töö oli mul muidu, aga sellest ma ei räägi praegu. Vahepeal sai meil töö juures kohv või mõni muu eluliselt tähtis asi otsa ja tuli poes käia. Läksin poodi, töökaaslane oli ka kaasas. Ostsime kohvi ja söögipoolist. Kassa poole liikudes märkasin noort ema, kes tõreles oma väikese tütrega. Ta keelas tal kõike - isegi temaga rääkimise. Iga asja peale ainult karjus. Kui ma olin seda kõike mõne minuti jooksul jälginud märkas mind mu töökaaslane. Ta hõikas: "Hei, kas tuled juba?". Ma noogutasin ning hakkasin liikuma. Kuna poes oli palju rahvast, siis tuli mul aja kokkuhoiu mõttes (iga sekund loeb ju..) mööda minna tõrelevast emast ja tema tütrest. Paraku juhtus nii, et inimesi oli poes väga palju ja mööda pääsemiseks tuli mul paluda kellelgi korraks eest ära tulla. Kõige lähemal oli just seesama tüdruk, kes koguaeg oma emalt riielda sai. Ma pöördusin tema poole ja palusin tal korraks eest ära tulla. Ma tegin seda rahulikult ja viisakalt. Seda kuulis vist selle tüdruku ema, kes vaatas mulle otse silma ja ütles: "Ära karju tema peale!".

See on tõestisündinud lugu!

Loo kokkuvõtmise ja järelduste tegemise jätan Teile, kallid lugejad. Oleksin tänulik, kui kirjutaksite selle ka kommentaaridesse. Kui kedagi miski täpsemalt huvitab, siis võite mulle kirjutada :)