Mul on metsikult kiire nädal ja ma pole kindel, kas sel nädalal veel osi tuleb, kuid ma püüan. Tegin selle osa samuti üsna kiiruga, nii et andestagem, kui see pole nii hea kui võiks. Ja AITÄH neile, kes ennast nähtavaks tegid.


5#

See jahmatas mind niivõrd, et hingki hetkeks kinni jäi. „Põgusalt.“ Püüdsin vägagi veenev olla. „Valetad.“ Helkisid pisarais smagardrohelised iirised mulle vastu. „Mis kuradi pärast sa ei võinud mulle rääkida, et sa tead minu isa, tead millega ta tegeleb ja et sina oled üks tema vahendajatest?“ Nancy hellitavalt pehme, meloodiline hääl oli muutunud vaikseks sosinaks, kord kõrgeks, kord madalaks. Ta oli meeleheitel, kogu ta keha värises, tundus nagu ta variseks iga hetk kokku.

„Ma ei teadnud, ma tõesti ei teadnud. Ma sain sellest alles nädal aega tagasi teada.“ Püüdsin teda lohutada, haarasin ta õlgadest ning üritasin teda enda vastu suruda, kuid ta puikles vastu. „Sa oled rõve, sa oled vastik, sa oled diiler. Ma ei taha sind enam kunagi näha, hoia minust eemale!“ Röökis ta ühel hetkel, ta sõnad tegid rohkelt haiget. Ma ei kannatanud seda enam rohkem välja, jätsin Nancy sinna ja lahkusin.

Kodus olles otsisin oma kotist välja nuku, kõik tundus liiga sitasti olevat, ma tahtsin end maailmast välja lülitada. Kiskusin nukult kleidi seljast ning tõmbasin õrnalt voodri lahti, leitsin sealt väikese kapsli. Tõin köögist vett ning neelasin kapsli alla. Ootasin, et asi mõjuks. Ja juba hetk hiljem tundsin end palju paremini.

Kapsel sisaldab erinevaid narkootilisi aineid, mis on kõik kokku purustatud väikesesse kapslisse. See on üks paremaid narkootilisi aineid läbi aegade ja just sellega tegeleb Boss, Nancy isa.

Lõtvus ning rahulolu juures segasid mind siiski mõtted Nancy-st, tema kurbadest silmadest, räsitud välimusest ja olekust, ma tahtsin nii palju tema jaoks teha. Ma tahtsin temaga olla ja teda paremini tundma õppida, kuid nüüd on see võimatu. Ta vihkab ja jälestab mind, täpselt nagu ta seda ise ütles. Ma poleks uskunud, et tal selline võim minu üle on.

Ma ei ole sõltlane, ma kasutan kapsleid vaid selleks, et end rahustada või saada rahu kõigest, mis mind häirib. Pealegi selleks, et saada piisav doos, mis teeb maailma lillelisemaks ja paremaks ning lõbusamaks on vaja rohkem kui üht kapslit.

Järgmine päev koolis nägin ma ka Nancy-t ja tema nägi ka mind, ma vähemalt arvan nii. „Kuule, mis värk teil Nancy-ga on?“ Küsis Tony, kui olime Nancy-st ja Agest möödunud. „Ta teab, et ta isa on Boss ja ta teab, et ka mina tean ja et ma olen üks Bossi abilistest.“ Langetasin häbist pea. „Karm värk, aga ära põe, küll mõne uue tsiki leiad.“ Müksas ta mind õrnalt ja me liikusime edasi.

Peale seda päeva kadus Nancy nädalateks ja keegi ei teadnud kuhu, ma usun, et Age teadis, aga ei öelnud midagi. Ma olin otsustanud Nancy minevikku jätta ja eluga edasi liikuda, ta oli kõigest üks hetk. Ühel päeval aga helistas mulle Marbella ja teatas, et peatub mõnda aega siinkandis. Me saime kokku, teda oli hea näha. Saabunud oli nädalane paus koolist, semestri lõpp ja õpetajatel toimusid koolitused seega anti meile nädal vabaks.

Parajasti oli toimumas üks hoovipidu, kuhu ma Belli endaga kaasa kutsin. Tony oli temast tohutult vaimustunud, ma usun, et ta oli isegi veidi kade, et tüdruk minuga seltsis. Igatahes sai ajapikku minust ja temast paar, meie suhe oli lihtne, rohkem kui sõprus kuid ei mingit armastust. Ta meeldis mulle ja mina talle, meil oli koos hea ja mõnus olla, sellest piisas.

Peale vabat nädalalt pidi Bell mõneks ajaks lahkuma, sest Bossi abilistel polnud talle mingit tööd anda. Boss ise oli aga reisil, ilmselgelt samas kohas kus Nancy-gi. Igatahes läks Bell minema.

Tagasi kooli pöördudes avastasin, et mind ähvardab koolist välja viskamine või läbi kukkumine. Kahjuks või õnneks olin ma ka juba hakanud kergelt sõltuvusse kapslitest jääma. Ma ei piirdunud vaid ühega, nüüd neid läks üle kahe, aga ma ei suutnud seda ka peatada. Nii see juhtuski, nädal hiljem tulin koolist ära, oma vabal tahtel. Ma ei leidnud enam mingit mõtet siia linna jääda, seepärast tegin Marbellale ettepaneku kokku kolida.

Like! 32