Kas kuuled sa lehtede sahinat,
sel sügisest kolletand puul
ja metsade müstilist mühinat,
kui pargiteel jalutades, saadab sind tuul.
Kas markad taevas sa liikumist,
sel pargipuude ladvadest, taevasel teel
ja keelava päikese peegeldust,
mis nagu tormidest rahuneb veel.
Näha linde seal lendlemas,üleval
mõnda laskumas ,alla puudele.
See imeline,üürike,päevake veel,
pea saabumas õhtusse,varjus puule.....
Tänan Sind!Mulle meeldib see, millest kirjutad ja kuna read tulevad südamest, siis lihvida pole ka vaja. Muidu kaob originaalsus. Kes mõista tahab - see ka mõistab. :-) *OK*
Seda minagi,kirjutan nii nagu tuleb,ei hakkama lihvima ega muutma.Tänud
Ajakohane,ilus!
Tänan! *YES*