Panin kotid voodile ja istusin toolile ,mis oli eelmisest suvest saadik seal akna alla seisnud. Paar korda pead vastu akna lauda lüües ütlesin endale " Ärka üles , ärka üles." Peale peavalu ei muutunud aga mitte midagi. Olin ikka linnaelust väljalõigatud, ilma pereta ja kohutavates süümekates. Lõin jalaga kotid voodilt põrandale ja langesin voodile. Nägu vastu patja surutud , päikese prillid peas..

Vanaema karjus midagi. Ärkasin ja olin ikka samas kohas. Tegin ukse lahti ja küsisin " Mida?" vanaema oli naeratades uksetaga ja ütles: " söök saab kohe valmis kullake, tule alla." See oli mingi väga südamlik hetk ,mille peale mina vastasin ainult "Kohe" , panin ukse kinni ja läksin peegli ette. Vaatasin peeglisse ja kordasin küsimust " Mida ?"

Vahetasin riided ja jooksin trepist alla. Vanaema ütles " Sa oled täpselt nagu su isa , puhaku ta rahus.Tema kohe tähendas alati vähemalt poolt tundi."

Olin vait ja hakkasi sööma, mõtlesin isa peale. Kuidas käituks tema praegu kui ta oleks siin ? Oleks ta minu poolt või oleks ka tema mu kodust välja visanud ?

Vanaema märkas minu mõttesolekut kohe ja ütles :" Su isa oli kõige mõistvam inimene maailmas."

See oli justkui vastus minu küsimustele. Istusime veel vanaemaga pikalt ja rääkisime kõiksugu asjadest , rääkisime niikaua kuni ta vaatas kella, viis nõud ära ja ütles : "Vot nüüd on küll õige aeg magama minna." Uinusin raskelt ja isegi unenäod olid erinevad Tallinna omadest.Võibolla polnudki siiatulek nii hull karistus ?

Hommikul ärkasin vanaema hääle peale. Läksin aknapeale ja seal seisis vanaema ning mingi võõras poiss. Mitte väga vana, umbes 17. Vanaema rääkis talle just minust. Nad märkasid mind aknal ja vanaema hüüdis : " Nonäed , seal see meie linnapreili siis ongi." Kuigi mul oli selline kena hommikune look, sassis juuste ja totaalse padjakaga näos , lehvitas poiss mulle viisakalt kuigi nägi mind vaid sekundi ,sest juba järgmisel sekundil pärast minu märkamist olin ma peegli ees oma juukseid sättimas. Äkki helises telefon .. see oli ema .

Lühike, eks otsustate ise.

150 skoor jällegi. ;)

Kena lugemist.