Keegi arvas,
et lootus on lihtsalt lohutus,
ootus võib tunduda pikana,
aga elu on teadagi elada vaja,
kohustus eneses valmistab raja,
kuidas siis leida see kuldne kesktee,
mis läbi ootuste - lootuste viimaks viib õnnele?
Kasvab unistusteaias üks väikene õis,
nopin selle - seda ehk ikka teha võib,
astun eluteel kitsal ja käänulisel,
rajale, mis umbrohust väänulisel,
ei vaata maha ega seljataha
vaid võtan kaasa oma unistused, lootused -
võtan need kõik!
Ja usaldan oma õnneõit!

Like! 4