1. Mille poolest erinevad
üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too
näiteid.
Rohttaimi liigitatakse eluea järgi: üheaastased taimed,
kaheaastased taimed ja mitmeaastased taimed
(püsikud). Üheaastane taim on ühe aasta jooksul kasvav,
õitsev, seemneid andev ja surev taim. Neid taimi nimetatakse
tihti ka suvelilledeks. Näiteks: lõvilõug, petuunia,
leeksalvei
Kaheaastasteks nimetatakse taimi, kes esimesel aastal kasvatavad
varred ja lehed ning alles teisel aastal õitsevad ning viljuvad.
Kaheaastasi lilli loetakse tihti ka suvikute hulka. Näiteks:
võõrasema, kelle eluring kestab kaks aastat ning kes esimesel
aastal moodustab lehekodariku ning järgmisel aastal õied ja
seemned.
Mitmeaastased taimed ehk püsililled on taimed, kelle eluiga on
pikem kui 2 aastat. Mitmeaastaseid taimi liigitatakse veel
lühiealisteks ja pikaealisteks. Püsilillede hulka nimetatakse
sageli ka mitmeid poolpõõsaid. Näiteks: kuldkepp
2. Arutle, mis võib juhtuda, kui
lilletaim (ed) istutada ebasobilikule kasvukohale (valgus,
mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega
arvestada? Too näiteid.
Väga tähtis on jälgida, missugused kasvutingimused eri
lilleliikidele sobivad. Igal taimel (lilleliigil) on omad
kasvutingimused. Õiged kasvutingimused (valgus, mulla viljakus,
niiskus) on tähtsateks nõueteks, mis on olulised taimede
kasvamiseks, õitsemiseks ja viljumiseks.
Valgus: Osad liigid vajavad oma kasvamiseks ja õitsemiseks
palju valgust, teised aga hoopis varjulist kasvukohta.
Valgusnõudlike taimede istutamise varjulisse kohta võivad taimed
välja venida. Nad võivad õitseda väga väheselt ning isegi nende
kasv ja areng võib pidurduda. Kui aga taimed, kes armastavad
varjulist kohta ja istutada päikesepaistelisse kohta, võivad nad
saada suuri päikesepõletusi. Nende lehed kas närbuvad või tekivad
pruunid laigud. Päikesepaistelist kasvukohta nõudvad taimed:
raudürdid (Verbena), magunad (Papaver), tsinnia (Zinnia).
Poolvarjulist kohta nõudvad taimed: begooniad (Begonia
semperflorens). Varjulist kohta nõudvad taimed: lemmmaltsid
(Impatiens), pärdiklilled (Mimulas), sinilobeelia (Lobeelia
erinus), südajas suutera ( Sutera cordata).
Mulla viljakus: Kui viljakat mulda vajavaid taimi
istutada toitainevaesesse mulda, jäävad need nõrgaks ja kiduraks
ning on ka erinevatele haigustele vastuvõtlikumad. Kui aga
toitainetavaese mullastikuga taimed istutada viljakasse
(toitaineterikkasse mulda), siis võib tekkida liiga palju
lehemassi, mis omakorda muudab varred nõrgaks ja seega taimed
lamanduvad. Mullaviljakuse suhtes nõudlikud taimed:
päevalilled (Helianthus), heliotroop (Heliotropium), fuksiad
(Fuchsia). Keskmise nõudlikkusega sordid: hostad, priimulad,
liatris. Mullastiku suhtes vähenõudlikud liigid: saialill
(Calendula officinalis), kosmos (Cosmos), kõrrelised,
kukeharjad.
Niiskus: Mõned taimed taluvad mulla läbikuivamist hästi ja
taastuvad sellest kiiresti, teistele on see aga hukutav
. Näiteks mõned
taimed võib peale läbikuivamist ja inetuks muutumist maani maha
lõigata. Kastes ning väetades kasvatab taim kiiresti uued võrsed ja
õitsevad taas, nendeks lilledeks on näiteks lemmmalts, petuuniad ja
lobeeliad. Igal taimeliigil on väljakujunenud suuremad või
väiksemad juured, et ennast veega varustada. Kuivemates
kasvutingimustes on taime maapealne osa kiduram kui soodsa
niiskusega kasvukohas. Liiga väikese või suure õhuniiskuse
tagajärjel võivad kultuurid ajutiselt või püsivalt närbuda ja
hukkuda. Liiga suur õhuniiskus võib saaki ka oluliselt vähendada.
Liigniiskuse tagajärjel võib pidurduda taimede õitsemine ja viljade
valmimine ning võib olla probleemiks tolmnemisel ja viljade
valmimisel. Liigniiskusega kaasneb väga palju erinevaid
taimekahjureid. Niiskust taluvad: võhumõõk, nemeesiad
(Nemesia), lemmmaltsad (Impatiens). Vähenõudlikud niiskuse suhtes:
priimula, aster. Kuiva mulda taluvad: padipõõsas, kukehari,
peiulilled, vilt-ristirohi (Senecio cineraria)
3. Vali
enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/
või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi
tunnuseid. Koosta võrdlev tabel. Valida saab neid sugukondi, mida
pole veel käsitletud. Käsitletud sugukonnad on välja toodud allpool
oleval joonisel.
There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!