ekiav's blog

Inimlikul kiindumusel on kolm lätet:hing,mõistus ja keha.
Hingeline kiindumus sünnitab sõpruse.
Mõistuslik kiindumus sünnitab austuse.
Kehaline kiindumus sünnitab iha.
Kolm kiindumust koos sünnitavad armastuse.

 Enamiku asju,mida mul tõeliselt on vaja teada selle kohta kuidas elada ja mida teha,sain ma selgeks lasteaias.Tarkus ei olnud mitte ülikooli mäetipu otsas vaid sealsamas,lasteaia liivakastis.Sain selgeks need asjad:jaga kõike,mängi ausalt,ära tee inimestele halba,pane asjad tagasi sinna kust sa nad leidsid,korista enda järelt.Ära võta asju,mis pole sinu omad.Vabanda kui oled kellelegi haiget teinud.Pese enne sööki käsi,õpi natuke ja mõtle natuke,joonista ja maali,laula ja tantsi,mängi ja tööta iga päev natuke.(R.F)

Kas oled kunagi jälginud seda, kuidas sipelgas abitut kannab?Oled Sa hetkeks istunud maha ja mõelnud,mida see Sinule annab?Olen ju Mina või Sina kui väikene spielgas-nende valude-vaevade ilmas.Ja kui abi näed kusagilt tulemas,kas pole Sul tänuhelk silmas?Õpime hoidma ja armastama kõike ümbritsevat.

Naine vajab täisväärtuslikuks eluks mitmefunktsioonilist meest.Meest nagu elukaaslast,meest nagu inimest,nagu mõtte- ja tundesõpra,meest nagu meest ja mitte ainult kui meest vaid ka kui armukest,kes igal silmapilgul oskab olla uus ja huvitav.Suur õnn kui ta need ühes inimeses koos leiab,aga enamasti ei leia.
Aga kui paljud naised ei tea millegi taolise olemasolustki või kui teavadki siis ei julge seda enam tahtagi,sest nende võime armastada on atrofeerunud või atrofeeritud.

Selle olen ma ise avastanud,võib ju olla,et teised ei tea.
Aga endale pole ma valetanud.
Ei ole õige,et ilusad pole hetkekski koledat nägu ja et targad üldse
ei tee ainustki lollakat tegu.
Ja et hea pole ealeski halb.
(R.Mändmets)

Ja mis on üldse naer?Vaatenurga muutmine.Selle eest armastataksegi sõpra:võime eest muuta su vaaatenurka,tuua tagasi su parim mina kui sa end kõige halvemini tunned.Tuletada sulle meelde su tugevaid külgi kui sa end nõrgana tunned.Ja rääkida tõtt-aga ilma pahatahtlikkuseta.Sõpruse saladus peitub südamlikus siiruses.

 Tüdruk silmitses mõtlikult poe aknal olevat vanaaegset mängutoosi,kus keerlesid muusika rütmis teineteisest kinni hoides mees ja naine.
"Ütle,kas tähed näitavad mulle mu saatust või käsi jutustab minu loo?Kas kohtan minagi kunagi oma printsi,kas loeb siin ka mu enese soov?"
Üle tema huulte libises see küsimus ja tüdruku silmadest peegeldusid vastu lõputu uudishimu ja igatsus.
"Planeetide seisund sünnihetkel on nagu mängukaardid,mis on kätte jagatud,möödaminevad planeetide seisud sarnanevad mängu jooksul kättesattunud kaartidega,mis jätavad edaspidiseks jälje.Sinu mänguoskust ja stiili võib aga võrrelda vaba tahtega.Valikud,mida mängu jooksul teed,määrad sina ja elus on need valikud sinu südames."
Tüdruk libistas oma pilgu pikkamisi vaateknalt,kuid tema põhjatutes silmades peegeldus ikka veel päikeselaigus keerlev mängutoos.

Osa meist tahab armastada jumalannade kombel-külmalt  ja kapriisselt.Osa meist on ustavad Kalile,kes sööb oma armukese ära ja kinnitab tema kolba vöö külge.Osa meist tahab armastada nagu Juno,kes korjab üles surelikud mehed ja mängib nendega ning laseb neil siis minna,muutes nad lahkumisel kas koobasteks,millest meri läbi kohiseb,suurteks fallosekujutisteks,kivideks või armulikkushetkel isegi sigadeks.Osa meist tahab olla Athena ja Diana-kes ei vaja armukesi,kellel on nende asemel intellekt ja laskeosavus.
Kuu ise oma suure õõnsa peaga soovitab külmust.Pikareskse lõpp on mõistus,ütleb ta.Ja mõistus välistab alati armastuse.Aga kas tal on õigus?
Lõpuks võime me jõuda teist laadi armastuseni.Valmistatuna ette selleks sugulise armastuse,emaarmastuse ja kiindumuse poolt,võime me jõuda armastuseni,mis ühendab meid igavikuga.Et selleni jõuda,peame kõigepealt sellesse uskuma hakkama.Kõigepealt toimub see vastu tahtmist,siis katseliselt,siis kirglikult.Me peame hakkam uskuma,et lihalikust armastusest ei piisa.Ja siis ilmutab ennast see vaimuookean,milles me ujume.Et murda läbi meie harjumuspärasest pimedusest kõige muu suhtes peale

 Tuuleveskid vehivad tuulega,vahetpidamata ja isegi tuuleta.
Ja tuulikulaba on harjunud liikuma sinna, kuhu tuul kogu aeg käsib tal minna.
Ta justkui ise ei saagi valida suunda või tahta tegeleda millegi muuga.
Ka seisma ta kuidagi jääda ei saa,sest siis ta oleks ju kohe raja pealt maas.
Nagu tuulik tormad ja tormad ja enam ei tea,mida sa tahad ja mida sa pead.
Magad ja uneski näed vaid seda,mida kõike tuleb jõuda veel teha.
 Silm enam ei seleta ,väsimus tahab tappa ja sihitu tormlemine veab lõpuks rappa.

 Nagu me kõik siin ilmas,
nii ka mina-
otsin oma hinge kaaslast.
Kedagi sellist
nagu mina,
kedagi kes mõtleks nagu mina
ja teaks mida tunnen.