monsiska's blog

ets kae ,jälle käes

üks valge talvepäev,

oh imet,meile veel

päike särab talveteel.

Jää lihtsaks ja heaks,

naera kui pole vaja,

nuta kui pole pääsu,

armasta,kui tunned,et

ei saa selleta elada,

vihka,kui sa tead,

et sul on õigus-

ja oska olla õnnelik

Tahaks olla vaid Sinuga ja Su lähedal.

Tahaks olla Su embuses ja emmeta Sind.

Tahaks panna oma pea Su sülle,et vaikides teineteisele otsa vaadata.

Tahaks unustada hetkeks kõik muu ja olla vaid teineteisele.

Istusin köögis ja joonistasin uduniisketele aknaruutudele südameid.

Sügis,räägitakse,on ilus aastaaeg. Minaseda ilu ei näinud ja vist ei

tahtnudki.Koltunud lehed jooksid tuules ja vihmamärjal teed teadmata

suunas,justkui otsides turvalist varju saabuva talve eest.

Agulitänavale omane kulupõletamis lõhn imbus pragunenud aknahingede

vahelt tuppa ja puges külma eest mu ninna peitu. Õõnes oli olla. Tühi

üksik ja kurb. Õnneks kestis see vaid viivu,sest siis tulid Sina.

Vihma trotsides,astudes osavalt üle lompide,täis päikest,rõõmus ja

naeratav.

Sina...

Su soe,armastust täis kallistus oli sel hetkel parim,mis olla sai.

Parem meeteest,parem suvelõhnast,parem päikselisest liivarannast.

Sina oledki minu suvi.Minu sügis.Minu külm talv ja…

Ma tean üht vett nii sügavat,
kust päästa ei saa uppujat.
See vesi algab südamest,
jaa voolab välja silmadest!!!!