leenin0's blog

Kaob ajaliiva pikki tunde,
aeg liblikana lendab tulde,
puuris lind, sa peksled võres
otsid, leiad, kaotad, põled,
kajakana pilvepiiril tõtled
kullast rüüs sa lainevahus hüpled
keerisena kosest alla tormad
vahtrapunas sügistormis kõle
valgel lumel lamad jäisel pinnal
sinililles tahad igavikku minna.

Pead tõstes näed sa põuda
ja maha niites ürgse jõuga
on deemon lillemerel vallal.

Sõrmed kinni su juustes
eksled, vaikid ja valutad
Alice, kus imedemaa.

Õhtul, kui tähed on ülal
hinges vaid vari jäänd kurjast
kuukuma, saladus, lilleaed.

Ses võlus näed kummalist ilu
nii mängeldes tuuleta teel
su silmist kaob maailmavalu.

Salaja sosistan su nime,
sest mulle tundud kui ime.
Taas sinusse armund ma
olin ka siis ,kui käisin teisega

Ta üldse ei mõistnud mind
tundis, et armastan sind
Õhtul unistan ja mõtlen taas
märkan vana kiri on maas

lugesin seda siis hoolega
mööda panin vaid poolega
kirjutatud oli siis seal:
"Oled armsaim maamuna peal.

Sinu eest võitlen ma
kogu oma võimuga
Seda pole kuigi palju
ma pole kahjuks tugev kalju."

Jah, oli kirjutatud nii
vist kirjutasin poole ööni
Mõtlesin kuidas kirjutada selgelt
ning end väljendada kergelt

Sinust mitte mõtelda ei suuda
ei miski seda iial muuda
Õhtuti kui vajun unne
ikka mõtlen ainult sulle...

...Võta vastu armsake,
sest minu armastus on see.... 

Hulgub üksinda linna tänaval
kõhna tütarlaps täitsa saadaval
papa mamma temast juba ammu loobunud
tervist tütreke,second hand

annab kätte väikse papi eest
võid ka saada vaid tableti eest
kurjustab vaid vormis onu
puuri pistab selle eest oi oi oi oi

nii see elu läeb käes on kooli päev
mis kähku lõppu näeb sest värisevad käed
kiirelt leiad lahenduse valge pulbri näol
tervist tütreke, second hand

annab kätte väikse papi eest
võid ka saada vaid tableti eest
raha pole eales haisend
haiseda võib miskit muud
annab kätte väikse papi eest
võid ka saada vaid tableti eest
kurjustab vaid vormis onu
puuri pistab mille eest

aastaid kiirelt mööduvad rind läeb suuremak
sõbrad surevad uued tekivad
nägupidi tunneb teda iga linna ment
tervist tütreke, second hand

annab kätte väikse papi eest...
la la la laa...
hulgub üksinda....
annab kätte väikse papi eest...
kurjustab vaid vormis on
puuri pistab mille eest
tervist tütreke, second händ

• "Mispärast töötavad sinu juures kõik abielumehed, aga mitte ühtki poissmeest?" küsib firmajuhi naine oma mehelt. "See on väga lihtne," seletab firmajuht. "Abielumehed ei lähe kunagi tujust ära, kui ma nende peale karjun."
• Kaukaasialase väljanägemisega mees lunnukitrepil. Teda peatab stjuardess: "Kuhu te, kodanik, selle kohvriga lähete?" "Tbilisisse." "Kohver antke pagasiruumi. Lennuki salongi võib tulla ainult käekotiga." "Kohvri ma juba andsin ära, see on mu rahakott."
• Juba kuus aastat sõidan ma selle rongiga, aga niisugust trügimist ei ole ma varem näinud! "Kuus aastat, mu jumal! Missuguses jaamas te peale tulite?"

Ainult Tüdrukutele

From The Land Of
The Long White Cloud
To The Land Of
The Midnight Sun
I Will Follow You
To The Ends Of
The Earth
Because For Me
You're The Only One

I wanna be with you~
like a flower needs the rain,
where within your soul,
loves seed, I do ingrain.

I wanna be with you~
like the stars need the night,
where deep within your heart,
I also shine so bright.

I wanna be with you~
like the waves need the sea,
where in loves sweet tide,
I am swept away by Thee.

I wanna be wiht you~
like the heavens need each cloud,
where I entwine myself with you,
and in your love, enshroud.

I wanna be wiht you~
like the dawn needs each new day,
where I revel around your aura,
that steals my breath away.

Kirjelda Mind Ühe Sõnaga ( NB! Ainult Ühega,mitte kokku kirjutatud mitmsest sõnast)
Copy See Ka Endale , Et Teada Saada , Kuidas Sind Kõige Täpsemalt Iseloomustatakse.

Me elu on me ainus mõte

Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse
taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks
lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja
kaob.
Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.
Kord kukud kokku, seestpoolt õõn-
saks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest
veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl,
mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.
(Doris Kareva)