milgred's blog

Sosistan Sulle ma kõrva
tahan,et oleks mu kõrval.
Tahan,et oleks ja jääksid
ka siis kui sellest ei räägi..
Ma sosistan Sulle, et tule
ja minuga jäädavalt ole..
Sa kuuled aga siiski ei kuula
ju mõtled Sa pidevalt muule..
kas rahast või tööst või ka teistest
ei mina küll teistega võistle..
Sa tead ja ei kuule
kuid kuula....
ma sosistan veel- Sa võid tulla!
Kui tuled ja jääd..keeran lukku
ma sosinal räägitud jutu.....

Dum spiro, spero - kuni hingan, loodan..... ....nii lihtne see ongi, sest lootus sureb viimasena

Ma uueks aastaks midagi ei soovi,

Uksele koputas keegi

vaatasin...teda ma peeglist...

Astus siis sisse ja seisis mu vastu
pakusin istet, ma seista ei lasknud.

Teda ma olingi oodanud siia

selleks, et ennast saaks tagasi viia...

Mõtetes, tunnetes, hinges ja piinades

tagasi vaadates, pihtimust tajudes...

Tema ju oli see keegi,

ta tuli mu hingepeeglist.

Ma olin ja tulin ja jäin-
sa kõndisid palja päi!
Sa olid ja tulid ja jäid-
ma väljas nüüd üksi ei käi!
See käimine algas ju tulemisest
ja lõppes- koos olemiseks!

Päevad pole vennad,
ööd ei ole õed.
Seda, mida lõikad
seda ise sööd.
Mõnikord on paha,
mõnikord on hea.
MIks see just on nõnda-
keegi vist ei tea?...

Hüvasti, mu arm!
Ma pakin kohvrid
ja siis asun teele.
Meil oli kauneid aegu
need mul jäävad meelde.
Kuid praegu neid mul valus meenutada
ma parem lähen ära-
sinu lasen vabaks.
Hüvasti mu arm!
Nüüd lähen jäädavalt
ja tagasi ei vaata
sest tahan ülejäänud elu sinuta ma veeta...
Hüvasti, mu arm...

Ära iial tekita pingeid,
mille vastutust võtta ei taha.
Püüa neid vältida eos
kuni ohjad on sinu peos.
Hoia kontrolli all tundeid ja iha
kui vaja, ka raevu ja viha...
siis murdud...ja ennast, taas, kogud...
ja mõõdunu tundub siis sulle..lihtsalt nohu...:)

ühel hetkel avastad,
et kõik on läinud nihu,
nutad, sõimad, ahastad
tühjaks jäänud pihud.

kehakaal on tõusnud lakke,
juuksed läinud halliks,
tellid kataloogist pakke,
kuigi kirud kalliks.

lapsed ammu kodust läinud,
istud ihuüksi,
ex vaid korra läbi käinud,
küsis, kus ta püksid

koer see situb, magab, sööb,
vahel kuseb tuppa,
sina lehest otsid tööd,
ise lõikad tukka

lohutuseks vaid on teler,
millest tuleb seepi,
vaatad kuidas võõras pere,
naudib õhtusööki

mõtled, miks see nõnda on,
kuhu kadus elu,
miks sai printsist hoopis konn
ning armastusest valu