Ykz's blog

Jutt räägib ühest vanast tähetargast :)

Lugu valminud koostöös Kariniga
Üritasime siis väikest juttu teha ja välja tuli midagi kummalist :p

 Lugu siis peaks sobima romantikutele. Katsetuseks kirjutasin sellise asja, kuna soovisin tõestada, et asi polegi nii raske. Põhimõtteliselt peaks siis asi olema tüdruku silmade läbi :P
ja jätkuvalt lähtuda põhimõttest- kui midagi tarka öelda pole, siis ära suud paota
kui on midagi halvustada, siis põhjendada ära korralikult ;)
Tänud

 Õnnestus võtta ette üks väike retk veidi kõrvalisemasse ja vähem asustatud Peipsi äärsesse kanti. Kallaste- väikseima rahvaarvuga linn, nagu meile uhkusega teatati. Peab paraku mainima, et linna küll see koht ei meenutanud. Oleks justkui sattunud väikesesse alevisse. Linnas oli üks suurem pood, mille ees kogu elu „kees“. Hommikul saabusid memmekesed kohale erinevaid kaupu müüma. Enamasti olid kaubandusartikliks kurgid, tomatid ja sibulad. Puudu ei olnud ka kohalikud viinaninad, kes kakerdasid ringi, omal pilt eest kadumas. Nooredki kilkasid ja mängisid oma mänge.

Väljanägemiselt meenutas kogu see kant hüljatud kummitustelinna, kus kunagi on hiilgavad ajad olnud. Nüüdseks olid majad räämas ja lagunenud.

Otsides külalistemaja, avastasime, et esimene neist on suletud teadmata põhjustel. Teine külalistemaja oli omaette huvitav koht- saadaval oli üks väga väike kahe kohaline tuba. Sisustuseks kaks voodit, laelamp ja kapp, mis neelas suure osa niigi väikesest ruumist. Tagatipuks selgus, et isegi vett pole selles majas sees. Majaperenaine seletas, et vett pole juba mõnda aega: „Kui hästi läheb, siis pannakse see kunagi ka sisse.”.