Keegi!
Sa pole mulle ju tegelikult keegi. Aga armsamaks said sa sellegi poolest.Ka kõige vajalikuma olen valmis ohverdama sinu heaks.Kui sain su viimase kirja, siis endalegi teadmata käed värisesid ja avdes ümbrikut endale aruandmata hakkasid voolama pisarad, miks?Ei teadnud ma isegi, aga kui su napisõnaline kiri sai loetud, mõistsin, et need teadmatta pisarad ja värinad olid siiski õiged.

Ma teadsin....
....teadsin, et see kunagi kord lõpeb, et ma ei saa olla kaua õnnelik. Teadsin, et sa kunagi jätad mind ja lähed, kuid siiski andsin ma sulle oma armastuse.
Kui me ei saa olla koos lõplikult, siis olgu kõik veidike. Peaasi et olen õnnelik.

Miks?
Sa tulid, kuid ei ütelnud miks?
Sa olid ja ei ütlenud miks?
Sa lahkusid, kuid ei ütelnud miks?
Ja ma ei küsinutki, miks tulid?
Miks olid? Arvasin , et nii see peabki olema ja jääbki nii. Aga nyyd, mil tahaks küsida, miks sa lahkusid, pole sind. ma ei tea, miks hülgasid sa mind. Kas leidsid teise naq on leidnud paljud.Tydinesid ja lahkusid kui tyytust asjast.kas sa isegi tead seda, sest paljud lahkuvad, et jälle leida. Aga mina, kas ka mina pean otsima minema, et tulla, olla ja lahkuda?

 

Like! 3