1) Niisiis olen käesoleval õppeaastal 9. klassi juhataja ning pärast kolme eriilmelist, kuid keerulist aastat tundub mulle, et lõpuks on mul nendega hea klapp tekkinud. Kui nad midagi ette võtta viitsivad, tulevad sellega suurepäraselt toime ilma, et mul oleks vajagi sekkuda. Eks kõik see tähenda, et umbes nelja kuu pärast tuleb suur lahkuminek ja mõtted kisuvad juba sinnapoole... Korra on tulnud juba üheksandat teele saata, siis olin nende klassijuhataja olnud vaid ühe aasta, oli ka kokkukasvamisaega vähem, kuid lõpetamist põdesin veel mitu päeva(nagu leinamise mõttes). Õudne mõelda, mis veel tänavu ees ootab!

P.S. Täna toodi mind pisut siiski maa peale. Ehk ei saagi see lahkuminek nii raske olema?

2) Olen juba 35 ja siiani vallaline. Mu klassi laste vanemad on umbes minuvanused, üks mu kunagine klassiõde saab võibolla varsti vanaemaks. Mina aga viin oma suguvõsa endapoolse haru väljasuremiseni. Kui olen pensionieani elanud, leitakse mu laip ehk mõni nädal peale surma raipehaisu järgi üles... Väga perspektiivikas tulevik!

Like!