Paari päeva eest tuli siis pähe mõte minna ka Verevi rannapeole: olin otsustanud nädalavahetuseks siia jääda, oma klassile n-ö moraalseks toeks eesti keele eksami ajaks. Ei tahtnud nagu ema juurde sõita: teadagi, et mingi hetk hakkan seal masetsema, siis ema püüab igati lohutada, et küll kõik läheb nii nagu vaja, siis ma partsan mingil hetkel midagi tema olematute kogemuste kohta suhete alal, pärast mõlemal tuju halb.

Eksam läks enam-vähem, kuigi salamisi lootsin rohkemat. Kõik sooritasid, 12 tavaõppekavalistest kaks "4" ja 10 "3", LÕKidest "4" ja "3" tulid. Aga kolmed polnud tugevad, vaid pigem nõrgad. See teeb mind mateeksami eel tõsiselt ärevaks, sest eesti keeles ikka enamus parema tulemuse saab. Õppetöö on neil suht tahaplaanile jäänud.

Õhtul sõitsin siis Elvasse viimase bussiga. Enamus Palupera noori olid juba varem kohal, paar tüdrukut tulid veel kah sama bussiga. Ma väljusin Konsumi juures, võtsin raha juurde ning külastasin poodi, kust ka opman sai võetud. Kuna pidu pidi algama kell 7, ootasin Konsumi juures nii kolmveerandini ja asusin jalutama järve poole. Kuskil poolel teel helistati ning öeldi, et läheb veel aega, ma võtku sisse-välja pilet igaks juhuks. Vana täppisteadlasena eeldasin ikka et kui 7, siis 7. Piletimüügi algus venis, seni tankisin opmani ära, ostsin pileti ning sisenesin. Kohal vaid mõnikümmend inimest. Kuna väljaspool platsi kah oli näha inimesi, kes tankisid endasse erineva etanoolarvuga vedelikke, võis arvata, et rahvast ikka tuleb kah. Lugesin läbi ostetud Õhtulehe, ostsin Rohelisest Konnast mingi pitsa(hakklihaga vist), et ka midagi tahedamat sees oleks. Leidsin lõpuks ka koha, kust sisse-välja käepaela sain. Muusika mängis, aga pidulisemat tegevust minu silmade läbi ei toimunud, kes lonkis niisama, mõned neiud kiikusid, suurem osa istus laudade taga.

Pikapeale sai sellest siiber, ka meie omi polnud veel ning joogike tegi ka oma töö ning mulle tundus, et mu üle tehti lolli nalja: kas oli neil tõesti nii raske varem juba seletada, et ega peole algul ei mindagi? Marssisin välja ning hakkasin tagasi jalutama, kui sain noortega kokku. Ladusin oma arvamuse välja, nemad olid üsna ehmunud, et milles asi, miks ma nii vihane olen. Nendelegi olla üllatus, et selle aja peale mingit pidu ei käi, kusjuures Verevil polevat neist mitte keegi kunagi käinud! Lõpuks veendi mind ikka tagasi tulema, viha lahtus (I'm very sorry kui te TÕESTI ei teadnud mitte midagi) ning läksime sisse. Sai veel kaks tundi oldud, millest osa aega istusin kail, vaadates päikeseloojangut ja mõeldes, kui mõttetu mu elu ikka on. Teise osa istusin koos oma klassi kahe paariga, kuni ühele neist järgi tuldi. Veidi arupidamist ning otsustasin ka lahkuda, sest

a) Nelja(4) tunniga ei olnud toimunud MITTE MIDAGI, kohal peale paarisaja inimese, kes valdavalt laua taha istusid ja lakkusid. Tantsijaid oli korraga ehk kuni 20, mitte rohkem.

b) Puudus huvipakkuv kontingent. Neid neide, kel vanust ikka üle 20 paistis, oli ehk kümmekond, igal keegi meesterahvas ka juures.

Kodus suhtlesin MSNis mõnede inimestega, sealhulgas Keijoga mu vanast klassist, kes nentis, et ega Verevi peod ongi nõmedad. Hommikul sai pisut vesteldud ka paari peol olnuga, kes kõik leidsid, et oli jama.

Positiivset soovitatakse ikka leida ning püüdsin minagi. Õnnestus isegi!

1) Vähemalt ei jäänud kripeldama sisse, et näe istun jälle üksi kodus, kõik head tuttavad on samal ajal peol ja neil on tore olla- niigi paljukest hingerahu. Ei istunud kodus, polnud neilgi nii eriti tore.

2) Kui see pidi olema Lõuna-Eesti tuntuim ja vingeim pidu, siis no tõesti- ma ei ole oma elus absoluutselt mitte midagi kaotanud sellega, et pole käinud pidudel! Mu varasemad peokogemused olid kõik koolidiskod, aga no midagi nii mannetut ma tõepoolest ei mäleta!

Sellised diskolised peod pole tõesti (enam) minu jaoks. Ei räägi muusikast- oma stiili kohta oli seal ka täitsa normaalseid lugusid sees, aga mis kasu, kui kellegagi pole tantsida! Oleks ju imelik, lausa perversne, kui meelitaksin tantsima tüdrukuid, kellele vanuse poolest võiksin vabalt isa olla.

Like! 1