1.2.1 No mida kuradit minuga viimasel nädalal lahti on, et õhtuti nii sünged mõtted painama tulevad? Kas looduse häirekell? Olen ju sihuke omaette kogu aeg olnud ja sellest pole üldiselt mul endale probleeme tekitada "õnnestunud", nüüd aga pole tükil ajal õhtut, mil must masendus mingil hetkel kummitama ei tuleks. Enesetappu ärge lootkegi- olen selleks liialt õel, et oma vaenlastele seda rõõmu pakkuda. Aga oma vaimse tervise pärast olen küll muretsema hakanud. Viimati lähen hulluks kätte ära? Loodan, et see jama mööda läheb.

Aga ikkagi- mitu inimest mu matustele kunagi tulevad? Mingi sotsametnik vallast, kohalik hauakaevaja, heal juhul paar naabrit ja kaugemat sugulast.

Ja ütelge nüüd, et mis mul eelnimetatu pärast enam muretseda, kui ma juba nii hull olen, et sihukest juttu avaldada julgen! Võibolla selle kõige endast väljakirjutamine omab mingit terapeutilist toimet? Ei taha hakata igal õhtul emale ka oma absurdseid muresid selga laduma hakata, ta on minust palju suurem pabistaja ning närveeriks selle peale end hauda.

Like! 1