Eile polnudki aega depressida, tööasjad: ühes klassis oli eile töö mida parandada, täna koguni neljas klassis. Seega tänane õhtu peaks olema kah töine ning loodetavasti ei jõua masendunud olla.

Täna on jälle rõve ilm...lörtsine ja koju minnes vastutuul. Hommikuse ilmaprognoosi tõttu jätsin rattagi koju ning tulin jala. Telekast ei ole täna ka midaga vaadata nagu teisipäeviti ikka. R2 peab välja aitama(Rahva Oma Kaitse ja sellele järgnevad saated).

Avastasin, et mu päevikul on isegi kaks püsilugejat tekkinud, mõlemad endised õpilased. Olgu neil vähemalt seegi mõnu seoses minuga, et loevad, kuidas end haletsen. Ei olnud neil kummalgi minusuguse tigedaga kerge(irw).

Suvel plaanin tõsisemalt hakata isapoolse suguvõsa jälgi ajama. Võibolla leian isegi oma poolvenna üles ja saame normaalselt läbigi? On vähemalt 20-30 aasta pärast mõni veidigi lähem sugulane siis olemas.

Ahjaa, staatusest ei maksa mingeid mõrvaplaane otsida. Juhtusin ükspäev raadiost Goresoerdi "Göölfrend ootab bussi" kuulma, hakkas kummitama ning lugesin ka sihukese tagamõtte välja (kirjandusklassikast tuntud "ennem hüppan ojasse" motiiv)

Like!