Täna siis kaheksas õppesõit ehk peaks juba üle ekvaatori olema. Alustuseks paar tiiru platsil, mis kulgesid oodatust konarlikumalt. Siis platsilt minema ning Konsumi juurest mööda. Ristil võtsime suuna paremale, linnast välja. Siis pööre, jõudsime varsti viaduktini ja ületasime selle. Tee oli võõras, aga lõpuks muutus tuttavaks- sõitsime läbi Palupera, siis tagasi Elvasse, kus tegime veel ühe ringi linnas ja lõpetasime platsil, kus veel harjutasime.

Kõik oleks nagu lihtne, kuid... rool ei tahtnud endiselt kuuletuda, kuigi teel püsisin vahepeal veidi paremini kui mullu. Pöörded olid ikka kohmakad, gaasi ei suutnud anda sujuvalt, vaid see lainetas suurtes piirides, jõudes taas 94ni. Piiratud kiirusega kohtades kippusin lõiguti kiirust ületama. Mingi hetk tundsin aga end juba küllalt mugavalt. Paluperale lähenedes tuli aga sisse mingi närvilisus, kippusin siin rohkem vingerdama, kuigi peaks siinseid teid ometigi paremini tundma kui noid teisi. Kui Paluperast Elva pool olime, tundsin end jälle veidi kindlamalt, ent auto kippus kogu aeg kerge teekalde tõttu teelt välja kiskuma. Elva linnasisesel ringil hakkas tulema üks viga teise otsa. Raudteed ületades oleks peaaegu teelt väljagi keeranud rööbastele. Lõpp läks üsna käest ära ning kui platsil veel mõned tiirud tegin needki ära vusserdada suutsin ja kõige krooniks äärekiviga taas tutvusin, jäi lõppmulje üsna masendav. Pärast sõitu mainis õpetaja tuttavaid asju: mõelda sõit läbi, mis läks hästi ja mis halvasti, mitte mõelda sõidu ajal minutitagusele veale sest see juhib tähelepanu kõrvale ning põhjustab uue.

Like!