Balthazor's blog
Nädalavahetus oli nii ja naa. Sain muuhulgas teada paar fakti oma vanemate abielust(niipaljukest kui seda tegelikult oligi) ning lugesin ema täditütre kirja emale, kus püüti veenda ümber, et veel pole hilja avaldust tagasi võtta, abielluda tuleb vaid siis, kui on armastus, mitte haledusest ning et ta on väärt paremat kui see traktoristist hädavares, kes su sünnipäevagi meeles ei pea jne... Põhimõtteliselt oli lahkuminek juba enne mu sündi ära otsustatud. Seega tõenäosus- ja perekonnaõpetusteooriate järgi mu võimalus õnnelikuks ja edukaks abieluks vähenes veelgi, vähemalt geneetilise poole pealt vaadates pole mingit lootust, vaid mingi hädaabielu, mis ruttu laguneb, tuleb kõne alla.…
Nii, olen nagu ikka seda mõttetut suve Kambjas ema juures veetmas. Tänase 30 kraadiga sai veel mõni tund päikest võetud, õhtul pesin väljas päiksesooja veega pead ja tundsin õhust, et MIDAGI on tulekul. Taevas oli pilve tõmbunud ja lääne pool üsna tume. Kammisin juuksed ära ja läksin trepile vaatama-kuulama, kas äikest juba tuleb.
Hakkas tõusma tuult ning järsku olid õhus lendlemas lehed ja väiksemad oksad, kostus imelikku müha. Maantee poolt oli kuulda mitu praksatust. Kurat, ega ometi tromb? Taganesin esikusse ja sulgesin välisukse, jälgides tuulemöllu läbi ukse kohal oleva väikse akna. Varsti hõikas ema, et ma tuppa tuleksin. Edasist…
Pole rohkem kui nädal otsa kirjutada viitsinud, vaim ei tule nagu pääle.
Täna jälle sihuke vastik päev, eriti nilbe ilmaga. Koolis oli iseendast täiesti normaalne päev, ei saa midagi halba öelda, kuid muidu ei istu see olemine.
Imestan, et mind viimasel ajal häirib tuul, varem just meeldis tugevast tuulest justkui energiat ammutada.
Nüüd olen kaks õhtut leidnud tegevuseks sugupuu-uurimise. Saagas on andmed muidugi üsna lünklikud ja uuemat perioodi pole üldse üleval, ent ühe vanavanavanavanemate paari sünnikohtade ja -aegade põhjal sai nonde juurest ka mingit osa suguvõsast kaardistada. Üks sugulane olla seda kunagi ka teinud juba, näis kui tema tööst koopia saab, kas olen mingist harust ehk rohkemat välja pigistanud. Kõige tähtsam ja edasiaitavam fakt paistab olevat sünnikoht: kui selle kohta on säilinud 19. sajandi hingerevisjonid või mingi aja vallaelanike nimekirjad, saab paari lehe pealt hulga sugulasi juurde. Teadjate järgi olla parimaks allikaks kirikuraamatud ja meetrika, mille lugemiseks napib saksa keele oskust, ent…
Eile lõppesid teoorialoengud, õnneks sain tagasi ka transporditud.
Tänane sõit algas parklast juba ilma soojendusringideta, väikse linnatiiru järel suundusime Palupera poole. Esimest korda tuli lasta jalakäijat üle vöötraja ning kohe ka raudteeülesõidu kohal üks hästi aeglane susla ära oodata. Teiselt poolt jäid rongi ootama autoga õppealajuhataja ja direktor. Start oli edukas, kokkupõrkeohtu ei tekkinud, kuid parempööre oli liiga tugev ning oleks peaaegu Varesepalu bussipeatusesse ulatunud, kus Revo ja Raikko (keda esimese hooga nähes Veikkoks pidasin, kui bussi linna sõites neid kõndimas nägin) ootasid bussi või mõnd pealevõtvat autot. edasine sõit oli enam-vähem, kohati kippus vingerdama ka, üllatus tuli Palupera ristis,…
Üritasin olemasolevaid sugulasi kuidagi ühel netilehel ka graafiliselt kujutada. Kuna tegu on üleilmse saidiga ning küllalt palju eestlasigi on sinna oma sugupuud ehitanud, olid varsti mitmel nimel sildikesed juures, et kuskil sugupuus leidub sarnane liige. Nii leidsin oma ühe vanavanaisa ühest sugupuust, siis veel ka isapoolsest suguvõsast mõned vanaonud kellegi sugupuudest- sealkandis on genealoogiapisikust päris mitu sugulast nakatunud.
Üks hästi kauge sugulane annab mullegi pisut lootust, ent tegu on vaid mu kahe vanaonu äiaga. Tema sündis aastal 1811, oli ühe naisega kolm poega saanud ning kuldses keskeas teise nooruse leidnud: võttis endast umbes 30 aastat(!) noorema naise (sünniaasta…
Nonii, hetkel siis 9. klassi keemiatund:D Klassis 14 õpilast, neist 6 Tallinnas koos väljamaaalastega, 2 Hiiumaal Seebikarbirallil, 1 tõi eile tõendi, et läheb täna arsti juurde, 1 sõitis hommikul Elvasse, ühe vennalt sain teada, et ta ei tule. Veel on lootus, et teoreetiliselt saab 3 last koolis olema, sest kõvad hilinejad nad kõik (2 neist bussiga mis hiljem saabub, 1 armastab sisse magada). Selle bussiga tulijad teistest klassidest on kohal.
Juba jõudsin katki istuda meediaklassi õpetajatooli:) Olen ikka vägevalt vist nädalaga juurde võtnud- 3 õhtul korralikud eined (esm. grillõhtu, kolmap. Pühajärve resto, neljap. Sangaste lossis) pluss vähendatud liikumisnormid…
Kolmapäevase sõidu üks eripära oli see, et miskipärast kippusin kurvi sisenedes(!) gaasi andma, sellest enamus vigu ka tuli. No rajaääred pole endiselt pühad:D ent vahepeal õnnestus mingid lõigud juba üsna kenasti teel püsida. Ka õpetaja mainis ära, et vahepeal läheb nagu täitsa kenasti, ka kurvidele saan paremini pihta, aga sealsamas mingi väga loll viga vahele.
Pikemalt ei viitsi kirjutada.
Tänasest päevast suurema osa olen sugupuud täiendanud. Selgus, et mu vanaisa vennapoja pojatütre pere on sealpoolset haru kõvasti uurinud ja samasse keskkonda üles pannud, nii said sugupuud ühildatud. Avastasin, et nende pere üks tütar on abielus mu kunagise matemaatikaõpetaja noorema pojaga. Kui keegi imestas ema lehma lellepoja stiilis antud sugulusastme asümmeetriat, siis seda on ju lihtne selgitada: teises harus on "normaalsed" inimesed, kes ei pea pereloomist pensioniea sisustuseks, vaid teevad sed enne 30. eluaastat. Meenutan, et mu isaisa oli üle 60, kui ainsa lapse sai, isa minu sündides ka üle 30- nii tulebki sealpool harus poole rohkem põlvkondi.
Veel…
Ei viitsinud eile midagi kriblada, polnud midagi öelda. Sai suguharu edasu uuritud, püstitatud hüpotees vanaema ja vanatädi väga erineva iseloomu kohta (vihje: vanatädi sündis oktoobris 1919, aga nende isa sai ju maakrundi Vabadussõjas osalemise eest...)
On need päevad, kui õpetaja saab tunda end kõige hinnalisemana ja nõutumana(selles mõttes, et on suur nõudlus)- veerandilõpp. Ühes klassis tuleb vist väntasid korraliku väntoreli jagu (irw). Aga kui õpilane ise ikka ei viitsi end liigutada, siis ei saa ju vastu õpilase tahtmist teda kolmeliste hulka arvata.