Balthazor's blog

Vähe sellest, et olin Norrasse tulles jätnud muude jamade kõrval selle va roamingu tegemata, teisipäeva hommikuse äratuskontserdi järel ütles telefon "pluuk"...Liiga lühike laadimisaeg ja ema mobiili laadijaga.

Kell 8 alustasime hotelli eest sõitu Rørose kaevanduslinna. Kooli juurest tulid peale Türgi delegatsiooni liikmed ja Huseby kooli lapsi. Linnani oli pea 200 kilomeetrit, vahepeal tegime ühe peatuse ühe tanklapoe juures, vaimule "hinnateraapiat" pakkumas. Turvavööd muutusid ühel hetkel väga populaarseks, kui üks koer meie bussile ette hüppas ning veel paarkümmend meetrit selle ees joosta püüdis, enne kui taipas kõrvale hüpata.

Røros oli väike linnake, mis loodi 17. sajandil mõne kilomeetri kaugusel oleva…

Öö möödus normaalselt, arvestades uut võõrast kohta. Voodi oli mugav, ärkasin õigel ajal oma mobiili peale. Hommikusöök all oli rootsi lauas, kust korjad sobivad palad taldrikule ja siirdud päris-söögilauda. Igatahes oli kooskõla meie projekti nimega täielik: nii tervislikku (salatid) kui ka värvilist (väga mitut värvi) leidus. Joogiks kohvi, teed, piima, vett, apelsini- või õunamahla- vali ise! Tagantjärgi ei mäleta, kas oli see siis just pärast hommikusööki või juba eelmisel õhtul mingil hetkel, kui maja uurisime: vajutame all liftinuppu, see tuleb kuskilt ülalt, jõuab alla ning avaneb...sees käru pesuga. Põrkasime tagasi, uksed sulgusid ning lift sõitis tagasi üles. Uudistasime seal all…

Pühapäeva hommik. Algab nagu enamus teisigi, vaid selle vahega, et Elva asemel võtan suuna hoopis Tallinna poole. Bussijaamas saan õppealajuhatajalt reedel ununenud NOKiportsu lisaks. Tallinnas väljun lennujaama juures. Üsna kohe jõuab ka Aivo ning tema kui kogenud lennureisija (minu nulli lennuminuti kõrval) juhatamisel läbime üpris kiiresti vajalikud protseduurid(check-in, turvakontroll ja mis iganes nad olidki). Jääb aega veel läbi jalutada kõiksugu lennujaamas olevad poekesed, irvitada kolmekümnekroonise koogikese üle baariletis ning elada üle müüdipurunemine: nimelt oli kuskilt kõrvu jäänud, nagu oleksid tax-free poed ulmeliselt odavad. Tegelikult on hinnad harju keskmised, mõnel juhul ülegi selle. Külastan ka tualettruumi, kuhu jääb minust pruun aurav…

Sai 21.-27. märtsil viibitud Trondheimis projekti "Let's Live Healthily And Colorfully" raames. Sinnamaani piirdusid mu välisreisid Venemaa Ivangorodiga (ajal, mil oldi ühises suures solgiämbris nimega CCCP) ning sel sajandil kaks Lätis-käiku.

Eilne õhtu oli eriti jäle. Teen teleka lahti- mis kanalit ei vaataks, ikka tajun, et mind karikeeritakse. Kuskil heietati midagi naiste menopausist-kurat, mitu sümptomit sarnaneb minu omadele... Lõpuks "40-aastane neitsi", mis pidi olema komöödia. Kuskil kuu aja eest oleks ilmselt küllalt naernud, ent eile ei suutnud see film mind kordagi naerma ajada ning lõpuks panin teleka kuskil poole filmi ajal kinni. Too väidetavalt ekstreemne juhtum oli minust kadestamisväärselt edukam, lihtsalt paari kunagise suhtega oli mingeid viperusi kaasnenud. Tema unistuste pruut töötas tema töökohast otse üle tee- küllap lõpuks nad ikka abiellusid. Öösel sain magada vaevalt paar tundi, ei saanud…

Teisipäevad on nõmedad!

Eilse päeva jooksul sain teada paar asja oma klassi mõnede õpilaste kohta, mis pisut painavad. Aga elame ehk üle, midagi oli ju varemgi aimata, et sinnasuunda asjad on. Õhtu oli ikkagi täiesti masendav, kuigi tööd oli küllalt, tulid ikka ja jälle pähe tumedad mõtted tumedast tulevikust. Ju on minuga midagi tõsisemalt muutunud, vist olen jõudnud tõesti üle teatava rajajoone.

Tagantjärele mõeldes sai asi alguse vist nelja nädala tagusest klassiõhtust. Esialgu ei pööranud ma sellele seigale erilist tähelepanugi, ent nädalpäevad hiljem hakkas see jama peale.

Asi iseendast lihtne: nagu vanemate klasside klassiõhtul ikka, konutasin Pritsika allkorrusel ning…

Eile polnudki aega depressida, tööasjad: ühes klassis oli eile töö mida parandada, täna koguni neljas klassis. Seega tänane õhtu peaks olema kah töine ning loodetavasti ei jõua masendunud olla.

Täna on jälle rõve ilm...lörtsine ja koju minnes vastutuul. Hommikuse ilmaprognoosi tõttu jätsin rattagi koju ning tulin jala. Telekast ei ole täna ka midaga vaadata nagu teisipäeviti ikka. R2 peab välja aitama(Rahva Oma Kaitse ja sellele järgnevad saated).

Avastasin, et mu päevikul on isegi kaks püsilugejat tekkinud, mõlemad endised õpilased. Olgu neil vähemalt seegi mõnu seoses minuga, et loevad, kuidas end haletsen. Ei olnud neil kummalgi minusuguse tigedaga kerge(irw).

Suvel…

Reede möödus pranglimise tähe all. Isiklikust kõrbemisest päästsid mind mu oma üheksandikud, kellest kaks poolfinaali jõudsid, seega ei pea põdema et ise koolis Miksikese adminn, aga lapsi ei oska õpetada arvutama. Masekahoog tuli õhtul nagu ikka korraks.

Laupäeval sai Maakilvas eesmärk täidetud: olles viimasena A-Rahvaliigasse kobistanud, õnnestus seal üht satsi edestada kah. (B-liigas oleksime vähemalt Tabiveres olnud seltskonnas jäänud viimaseks...) Õhtu nagu ikka.

Pühapäev sai jalgrada tihedamaks tambitud- sulade tõttu oli lumi liiga poorseks muutunud ja laupäeval sinna pea pahkluuni sisse vajutud. Hommikul ja õhtupoole tsekkasin kohalikke teeolusid ning otsustasin esmaspäevase marsruudi pikendamise kasuks risttee kaudu.

Olümpia oli…

Teisipäev oli üks eriti masendav päev juba hommikust peale. Sihuke tunne, nagu liiguks mingis paralleeluniversumis või niimoodi: midagi su ümber toimub, suhtled, viskad isegi nalja vastu, ent see kõik toimuks nagu kuidagi eemal, muuseas. Keha viibib kohal, vaim aga kuskil hoopis mujal. Õhtul oli õnneks mälumäng, kus läks küll nagu tavaliselt (s.t. Valga läks eest ning meie juhtisime jälitajate gruppi), ent pärast seda polnud enam nii sant tunne.

Kolmapäev kulges endalegi ootamatult üpris kenasti, kuulasin pea terve päeva R2 Eesti muusika nädalat ning avastasin isegi paar põnevat lugu, mida varem kas polnudki kuulnud või siis üheainsa korra.

Reedel püüdsin kasutada mustast august väljumiseks n-ö Levandi meetodit(mida ta ise ei proovinud, aga arvas, et aidanuks), kuid oma võimete(kande-) alahindamise tõttu see ei toiminudki...

Laupäev ajas pärastpoole veel masendama, kuigi ema tuletas telefonitsi meelde, et pole ma midagi hiljaks jäänud, aega on ju küll ning tõi näiteks mu mõlemad tegelikud vanaisad, kellest tema isa oli ta sündides 45 ning mu isapoolse vanaisa, kes abiellus 60-aastaselt 40-aastase naisega. Ei tahaks oma potentsiaalsele lapsele küll kuidagi seda, et too koolilapseeas vanema kaotab tolle vanadussurma läbi. Ei tihkaks lastevanemate koosolekulegi minna- pärast teised ütlevad, et miks sinul vanaisa tuli.

Eile…