Balthazor's blog

Täna oli siis esimene õppesõidukord. Algul räägiti auto kapotialusest, kuidas teha nii et masin võimalikult kaua kestaks. Siis seletati lahti kõik näidikud ja nende tähendused.

Ja siis sõidupool.

Sidur alla (varbaga vaid, ja siis kand põrandasse), süüde sisse... juba keerasin liiga vähe... uuesti, esimene käik, õrnalt gaasi ja sidurit ettevaatlikult vabastada kuni paar meetrit liikunud, siis jalg sidurilt ära, vasak suund sisse, pööra rooli...

Ja roolikeeramine mu peamiseks kirstunaelaks jäigi täna. Kui muud elemendid suutsin pooltel kordadel vist ikka õieti kokku sobitada, siis rooliga sõbraks ei saanud selle umbes tunniga kohe kuidagi. Ikka keerasin tagasi liiga hilja…

Uus osa hakkab muljetama mu autokooli tegemisi. No loenguid on juba 6 tükki koos eilsega ära olnud, seal tundub et saan üldiselt üsna hästi asjale pihta. Kahe nädala eest sai meditsiinikoolitus ka kenasti ära tehtud. Aga see õppesõit... Selle edenemisele (niivõrd-kuivõrd) hakkangi selles osas keskenduma.

Ja nii ongi:(

Kevadel sai tehtud suuri plaane sellest, kuidas suvel alles hakkan elama. Nüüd on pool suvest läbi ja peab taas tõdema, et nagu alati jäävad kõik uhked plaanid plaanideks. Avastasin, et kunagi Eestimaa Seattle'ks hüütud Tartu läheduses ei toimu ainsatki huvitavamat üritust, kuid kaugemale, kus neid toimubki, pole võimalust minna. Kunagine Eesti raskemuusikakants on selles suhtes täiesti välja surnud. Ainus tõsisem vaheldus on autokool (jah, uskumatu, kevadel veel olin kindel, et auto on mõttetu raiskamine), kus mul oli üleeile kolmas teoorialoeng. Siinkohal suur aitäh Janekule, kes selle mõtte mulle suutis pähe tekitada. Teooria pärast ma ei…

Nüüd on see kõik tõesti läbi. Lõplikult:(

Laupäevane lõpuaktus kulges positiivses ja üllatavalt lõbusas võtmes. Algas see plaadi enneaegse käivitumisega kohe aktuse algul. Edasi järgnes aktus traditsiooniliselt: kõned, lilled valla esindajailt ja 8. klassilt, lõputunnistused. Lõpetajaid 13 14-st, üks lõpetab hiljem. Direktor meenutas iga õpilase kohta, mis temast kõige rohkem meelde jääb, hiljem tegi sama 8. klass ning andis kõigile üle ka käsitsitehtud raamatukese, kus igaühest foto ning kirjeldus, mida tema kohta 8. või 9. klassi õpilased olid kuu aja eest avaldanud. Super idee! Astusin ka ise üles kõnega, milleks ei suutnud enne mõtteid paberile panna ning kartsin väga, et…

PÄRAST SIND (H. Karmo)

Tuleb päev
ja see aeg on käes,
mida ammu kardan –
juba nüüd su pilk vaid teisi näeb.
Jätad mind,
kuid ei oska sind
selle eest hukka mõista...
Tahan vaid, et meeles pead:

REFR.: Pärast sind
jääb mälestus mulle;
mõeldes sulle
on kurgus nukrussõõm.
Pärast sind
kõik südames jahtub
ja sealt lahtub
ka viimne rõõm.
Aga koos –
siis kevadet kandsin,
soojust andsin
ja naerud naerdud sain.
Pärast sind
jääb valgusest puudu
ning ma muutun
varjuks vaid...

Ükskord veel
seisan uuel teel,
aga kord antud tõotus
õnne ees mind endistviisi seob.
Pärast sind…

Eksam läks paremini kui oskasin arvata: see palavalt oodatud kolmas "4" tuli ning vaid kahel õpilasel ees korduseksam. Tundub, et kuskil kõrgemal (nii REKKis) hoiab ka keegi mu klassi:) Neil oli õnne juba 6. klassi tasemetööga ning tänavune eksam oli kah normaalsem kui eelmised. Viimati lõppes eksam positiivse saldoga 4 aasta eest, kui mu vana klass lõpetas. Oli, mida tähistada!:D

Laupäeval olid ühendatud mõisapäev naistraktoristide kokkutulekuga. Hommiku ja lõuna tegelesin eksamitöödega, valmis traditsiooniline tabel üksikute punktide kohta, kust hea edasi elementanalüüsi vajadusel kokku panna. Õhtupoole jälgisin kontserti, pärast olin ka paar tundi simmanil, kus sai kolleegidega ka paar tantsu…

Ülehomme on mu üheksandikel tulekul matemaatika eksam ja nii pabinas pole ma veel ühelgi aastal olnud. No see, et mõni läbikukkuja ikka leidub, on selles aines paratamatu. Selkle klassi needus on vist see, et kõige võimekamad kipuvad ka kõige laisemad olema. Praegu olen ma 12st õpilasest sooritamises kindel 2 puhul, kes kindlasti hinnet "4" vähemalt sihivad. Veel kahe puhul arvan, et kui vähegi õnne on, siis kolmele ikka teevad, kuigi ühelt neist loodaks salamisi nelja. Ülejäänute suhtes ei julge millelegi kindel olla. Kaks õpilast pole koolis ega konsultatsioonideski eriti käinud, nendel oleks sooritamine väike ime, kuigi tegelikult mõlemad potentsiaalilt…

Milles siis minu "talent" seisneb?

1) Põhikoolis (1-2 korda ka gümnaasiumis) oskasin haigeks jääda just mingi olümpiaadi eel.

2) Sama mõne muu huvitava sündmuse eel.

3) Gümnaasiumi lõpu eel oskasin "hankida" endale tuulerõuged, mistõttu jäin ilma tutipäevast ning pidin perearsti manguma, et saaksin loa lõpueksamilegi minna. Ei tea siiamaani, kust või kellelt need sain.

4) Olles õpetaja Antslas pidasin gripiviiruse rünnakule vastu PEAAEGU lõpuni. Jäin haigeks just kolmanda veerandi lõpu eel, mistõttu hulga loodrite veerandihinne jäi uuele veerandile panemiseks.

5) Umbes kuu aja eest väänasin müstilisel moel parema jala hüppeliigest. Lonkamise abil sai üle elatud, no jürijooksul ei saanud…

Suveks on juba rida plaane vaikselt valmis. Kui need aga täiega ebaõnnestuvad, siis ma ei teagi... tuleb ehk kuhugi mujale liikuda vastu tahtmist. OK, asjaga kursis olijad juba teavad, millest jutt. Lihtsalt ei saa seejärel terve aasta jätkata samas vaimus nagu sel aastal!

Kurat, avastasin, et mu päevikus puudun normaalsete sissekannete sektsioon(irw). Selleks siis chapter 4. Kirjutamisel kipun järjest laisemaks minema..

Kaks päeva olen jalgrattaga jännanud, nüüd vist korras. Kauaks?

Tänases infotunnis räägiti järgmisest nädalast. Saab mahtra olema, sest tulevad Comeniuse projektiga seotud külalised. Poolakad julgevad isegi tulla:D (vt 3.2 ja 3.3)

Ilm oli päeval normaalne ning viimased päevad üldse.

Tutipäev ja viimane koolikell lükkusid teisegi päeva võrra edasi, nüüd vastavalt 24. ja 25. mai.

Ja kui veel tuttavad pole märganud, olen MSN-iga kah ühineda jõudnud. Isegi minusugune dinosaurus...